KÜSIMUS:
Kas seda saab lugeda rahaliseks sissemakseks, kui sissemakseta asutatud OÜ ainuomanik otsustab osakapitali sissemakse tasaarvestada dividendide väljamaksega? (OÜ põhikirjas on määratud, et osade eest makstakse üksnes rahaliste sissemaksetena, seega on oluline, kas äriregister arvestab nimetatud tasaarveldust rahalise sissemaksena).
VASTUS:
Võib eeldada, et tegemist on kiirmenetluses asutatud OÜ-ga, kuna vastasel juhul ei piirata reeglina osade eest tasumist üksnes rahaliste sissemaksetega. Seega eksisteerib nii poolt- kui ka vastuargumente.
Teades äriregistri praktikat, mille kohaselt rahalist sissemakset tõendab üksnes panga kinnitus raha laekumise kohta arvelduskontole, võib tekkida probleeme. Teisest küljest toetab tasaarvestuse võimalikkust äriseadustiku muutmise seaduse seletuskiri ning kaudselt ka maksuhalduri seisukoht tasaarvestuse maksustamise küsimuses. Maksuhalduri ülesandeks on keskenduda üksnes maksudega seonduvale, mistõttu tasaarvestuse maksuaspektide käsitlus ei tähenda automaatselt tasaarvestuse lubatavust äriseadustiku mõttes.
Artikli autori arvates peaks tasaarvestus olema võimalik, kuid lõpliku selguse saamiseks teeb BDO Eesti AS järelepärimise justiitsministeeriumile, mille vastus avaldatakse RMP.ee-s.
Justiitsministeeriumi VASTUS BDO Eesti AS järelpärimisele:
Nr10-4/10121. Vastus selgitustaotlusele
Pöördusite 14.11.2012 Justiitsministeeriumi poole kolme küsimusega, mis puudutavad algselt sissemakseta asutatud osaühingut ja sellisele osaühingule sissemakse tegemist. Täpsemalt olete esitanud järgmised küsimused:
- Kas algselt sissemakseta asutatud osaühingu korral võib osanike hilisema rahalise sissemakse kohustuse tasaarvestada osanikele määratud dividendidega?
- Kui selline tasaarvestus on lubatav, siis kas sellist makset tuleb käsitleda mitterahalise sissemaksena?
- Kas mitterahalise sissemaksega kaasnevate täiendavate toimingute välistamiseks on lubatav, et osanikud kannavad saadud dividendid koheselt osaühingu arveldusarvele tagasi selgitusega "osakapitali sissemakse"?
Vastavalt äriseadustiku (järgnevalt ÄS) § 1401 lõikele 4 ei või algselt sissemakseta asutatud osaühing teha osanikele kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike pool ühtegi väljamakset ÄS § 157 lg 2 mõttes. Justiitsministeeriumi hinnangul tuleb vastavat sätet lugeda selliselt, et keelatud on küll dividendide väljamaksmine füüsiliselt (raha ülekandmine osaühingu kontolt osaniku kontole), kuid lubatud on teha kasumi jaotamise otsus viisil, mille järgi tasaarvestatakse osaniku nõue dividendide väljamakseks koheselt osaniku vastu suunatud nõudega osaühingu sissemakse tasumiseks. ÄS § 1401 lg 4 eesmärgiks on kaitsta osaühingu omakapitali vähendamist olukorras, kus osanik ei ole oma sissemakse kohustust osaühingu eest täitnud kogu ulatuses. Kuna eelpool kirjeldatud tasaarvestuse olukorras osaühingu omakapital sisuliselt ei vähene, sest raha osaühingu pangakontolt välja ei maksta, vaid raha liigutamine toimub üksnes raamatupidamises (lõpptulemusena toimub muudatus vaid bilansi passiva osas), on võlausaldajate kaitse tagatud ning vastav lahendus peaks olema ÄS § 1401 lg 4 valguses lubatud. Eelpool kirjeldatu eeldab siiski seda, et täidetud on kõik võlaõigusseaduses sätestatud tasaarvestamise eeldused, sest vastupidisel juhul ei ole nõuete omavaheline tasaarvestamine võimalik.
Mis puudutab seda, kas tasaarvestamise kaudu tehtud sissemakset tuleb käsitleda rahalise või mitterahalise sissemaksena, siis on Justiitsministeeriumi hinnangul tegemist pigem rahalise kui mitterahalise sissemaksega. Kuigi tasaarvestamise tulemusel pangakontole sissemakset ei tehta, sest tasaarvestamise käigus pooled omavahel raha vastastikku üle ei anna, väljendub tasaarvestamise tulemus osaühingu pangakontol.
Juhime Teie tähelepanu ka sellele, et tegemist on Justiitsministeeriumi seisukohaga, mis ei ole kellelegi siduv. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 146 mõistab Eestis õigust üksnes kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu.
Kajja Riismaa
