Riigikohus selgitab oma lahendis, et kohus saab loovkonkursside puhul hinnata üksnes seaduse nõuetest kinnipidamist, žürii valiku sisuline hindamine väljub aga kohtuliku kontrolli raamidest.
Riigikohtu lahend puudutab Pärnu linnavalitsuse mullu detsembris korraldatud arhitektuurivõistlust, mille eesmärgiks oli leida Pärnu ühistranspordi keskterminali kavand. Riigikohus tühistas tänase lahendiga Tallinna halduskohtu ja Tallinna ringkonnakohtu otsused ning rahuldas Pärnu linnavalitsuse kaebuse, mis puudutas ideekonkursi tulemuste hindamise õiguspärasust.
Pooled vaidlesid peamiselt žürii tehtud valiku põhjendamise mahukuse üle, konkursitingimuste või žürii koosseisu määramise kohta pooled kaebusi ei esitanud.
Seaduse ühetaolise tõlgendamise ja kohtupraktika ühtlustamise huvides peab Riigikohtu halduskolleegium oluliseks märkida, et arhitektuurikonkursi žüriil tuleb hindamisel lähtuda küll kutses sätestatud kriteeriumitest, kuid žürii hinnangu sisuline kontroll vaidlustuskomisjonis ja kohtus on piiratud.
"Arhitektuurikonkursil toimub võistlus muuhulgas tööde kunstilise taseme alusel. Seepärast võivad žüriiliikmete hinnangud sisaldada ka subjektiivseid elemente ning neid ei pruugi olla võimalik vaidlustus- ja kohtumenetluses kehtivate mõõdupuude järgi põhjendada. Vaidlustus- ja kohtumenetlus on oma olemuselt õiguslike, mitte esteetiliste vaidluste lahendamise foorumid," märgib kolleegium.
See tähendab, et hankevaidlusi lahendavad organid saavad arhitektuurikonkursi tööde hindamisse sekkuda näiteks siis, kui ka ilma pikemata on selge, et võitjaks tunnistati konkursitingimustele mittevastav töö.
Riigikohus lisab, et allapoole riigihanke piirmäära jääva ideekonkursside puhul otsustab menetluse läbiviimise üksikasjad hankija. Seadus ega riigihanke üldpõhimõtted ei nõua neil juhtudel žürii nimetamist ega tema tegevuse protokollimist.
Tutvu kohtuotsusega: Otsus 3-3-1-51-16
