Inkassoettevõtjatel ning võlaportfellide kokkuostjatel on hetkel kibekiired ajad, sest juba alates 1. jaanuarist 2025 peavad nad omama krediidiinkasso tegevusluba, kui soovivad senise tegevusega jätkata.

Kes on esimene?

14. juulil 2024 jõustus krediidiinkassode ja –ostjate seadus, mille alusel on alates 1. jaanuarist 2025 inkassoettevõtjatel Eestis tegutsemiseks kohustuslik omada tegevusluba. Otsuse tegevusloa andmise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul arvates kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest ning nõuete täitmisest, kuid hiljemalt kuus kuud pärast tegevusloa taotluse saamist. See tähendab, et kui järelevalve asutus kasutab enne tegevusloa väljastamist ära talle seadusandja poolt antud kogu menetlusaja, siis saavad senist tegevust seaduslikult jätkata vaid need inkassoettevõtjad, kes andsid tegevusloa taotluse sisse juba seaduse jõustumisega samal päeval. Tekib küsimus, mis saab ülejäänud inkassoturu tegijatest alates uuest aastast? Kelle huvides sellise ebatavaliselt lühikese ülemineku tähtaja andmine üldse on? Kuhu suunas peaks inkassoettevõtja täna jooksma ja kui kiiresti?

Euroopa Liit kiitis heaks direktiivi (EL) 2021/2167, mis reguleerib nende inkassoettevõtjate tegevust, kes tegelevad nii tarbijate kui ettevõtjate pangalaenudest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega ja nende ülesostmisega. Direktiiv tuli liikmesriikidel oma õigusesse üle võtta hiljemalt 30.12.2023. Sellest johtuvalt võib justkui mõista seadusandja kiirustamist tegevusloanõude tähtaja kehtestamisel. Samas, ei paista seadusandja olevat läbi mõelnud kiirustamisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi.