Olukorras, kui ettevõte on osutanud mõnele kliendile teenuseid, kuid klient kas ei suuda, ei soovi või “unustab” saadud teenuse eest maksta, tekib alati küsimus, mida teha edasi? Kas pöörduda inkasso, kui professionaalide poole abi saamiseks? Või kui ei pöördu, siis kuidas oma võlg ise kätte saada? Üheks eelistatud lahenduseks sellises olukorras on maksekäsu kiirmenetluse alustamine.
Mis on maksekäsu kiirmenetlus?
Maksekäsu kiirmenetlus on menetlusvorm, mis võimaldab võlausaldajal hagimenetlusest kiiremini, väiksema tõendamiskoormuse ja väiksemate kulutustega saada täitedokument (maksekäsk). See ei piira avaldaja õigust esitada nõue hagimenetluses, kuid mitte samaaegselt maksekäsu kiirmenetlusega. Maksekäsu kiirmenetluse poolteks on avalduse esitaja ja võlgnik. Maksekäsumenetluses ei peeta kohtuistungeid. Kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates kümne tööpäeva jooksul (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 483). Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatub nõude aegumistähtaeg. Menetlus toimub läbi maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi.
Maksekäsu rahaline piir
Samas tuleb arvestada, et maksekäsu kiirmenetluses esitatav nõue ei tohi ületada 6400 eurot. See summa hõlmab nii põhi- kui ka kõrvalnõudeid. Kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, teeb kohus määrusena maksekäsu summa sissenõudmise kohta. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. Võlgnikul on maksekäsu peale võimalik esitada 15 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebus kohtule. Maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral on võimalik määruskaebus esitada 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest. Kui võlgnik ei maksa kohtu poolt määratud summat sissenõudjale vabatahtlikult, on viimasel õigus pöörduda kohtutäituri poole, et taotleda võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist.
Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks
Võib ka ette tulla, et võlgnik ei soovi oma võlga tunnistada, vaid vaidleb makseettepanekule vastu. Sellisel juhul läheb vaidlus edasi üldises korras, hagimenetluses. Makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist ise või annab asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või ka poolte ühises taotluses nimetatud kohtule.
Hagimenetlusse läheb asi, siis kui:
- võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada;
- makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada;
- avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.
Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Muidugi juhul, kui võlgnik võla tasub, tuleb sellest kohtule samuti teada anda ning siis kohus lõpetab määrusega maksekäsu kiirmenetluse.
Maksekäsu kiirmenetluse plussid
Kuigi võib juhtuda, et maksekäsu lahendamine toimub hiljem kohtus, on ettevõtjale, kellele võlgu ollakse, ikkagi mitmeid eeliseid, miks algatada maksukäsu menetlus. Loetleme mõningad nendest.
- Väiksemad kulud – avalduse esitamisel tasub avaldaja riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 45 euro (riigilõivuseaduse § 59 lg 6). See on odavam, kui hagiga kohtusse pöördumine. Pealegi kannab kulud võlgnikult võla väljamõistmise korral võlgnik ise.
- Lihtsam tõendamine – tuleb esitada tõendite lühikirjeldus, mida avaldaja saaks kasutada oma nõude tõendamiseks hagimenetluses. Kohus rahuldab maksekäsu kiirmenetluse avalduse, kontrollimata nõude tõendatust.
- Kiirem menetlus – seaduses ettenähtud lühikesed tähtajad, mille jooksul peab kohus asja lahendama.
Näide tähtaegadest
Vaatame ühe kohtulahendi põhjal, kui kiiresti on võimalik maksekäsk saada. Võlausaldaja esitas 5. veebruaril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 6377 euro väljamõistmiseks. Maakohus koostas 19. veebruaril 2020 võlgnikule makseettepaneku. Makseettepanek toimetati võlgnikule isiklikult kätte 5. märtsil 2020. Võlgnik ei esitanud makseettepanekule vastuväidet. Maakohus koostas 30. märtsil 2020 maksekäsu ja toimetas selle 8. aprillil 2020 võlgnikule kätte postkasti jätmisega (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-20-105012). Seega läks selle näite puhul maksekäsu saamiseks 2 kuud (praegu ei arvesta näite juures edasise määruskaebuse esitamisega).
Kokkuvõtteks
Väidetakse, et makskäsu kiirmenetlus lihtsustab oluliselt kohtumenetlust sellistes vaidlustes, kus võlgnik on passiivne ega tunne menetluse vastu huvi või üritab seda venitada. Seega juhul, kui võlgnik hakkab menetlusele aktiivselt vastu vaidlema ja tuleb minna temaga edasi hagimenetlusse, tuleb arvestada juba kõige sellega, mis puudutab võlgade sissenõudmist hagimenetluses (tähtajad, kulud, tõendid). Samas kaaluvad maksekäsu kiirmenetluse plussid selle riski siiski üle ning võiks julgelt katsetada, ehk saab niimoodi võla ise kätte.
