Igas valdkonnas on arvamusi, mis ei pruugi tõesed olla – nii ka tõlketeenuses. Sunny Galandrex Tõlkebüroo tegevjuht Triin Haaring tutvustab peamisi tõlkimisega seotud müüte, millega ta oma töös kokku on puutunud.
1. Professionaalne tõlketeenus on kulu, mis ettevõttele mitte midagi sisse ei too.
Keskmine Eesti ettevõtja näeb tõlketeenust eelkõige kuluna, mis otseselt ettevõttele midagi sisse ei too. Pisut avaramalt mõeldes on aga ilmne, et korrektne tõlge annab ettevõttele selge konkurentsieelise ning suurendab usaldusväärsust klientide ja koostööpartnerite seas. Korrektne keel on vältimatu osa heast müügitööst. See võimaldab sihtgrupiga efektiivsemalt suhelda ning aitab võita poolehoidu. Kui rääkida aga konkreetsemalt tuludest ja kuludest, siis ebakvaliteetne tõlge võib ettevõtte jaoks tähendada saamata jäänud tulu – Euroopa ettevõtted kaotavad keelebarjääri ja sellest tuleneva puuduliku kommunikatsiooni tagajärjel ühtekokku miljardeid eurosid aastas.
2. Tõlkimiseks piisab heast keeleoskusest.
Üheks levinumaks tõlkimisega seotud müüdiks on, et pole tarvidust palgata professionaalset tõlkijat, kui kontoris töötab vajalikku keelt kõnelev inimene. See, et äridokumentide tõlkimine jäetakse sekretäri, müügimehe või näiteks välismaalasest töötaja hooleks, on meie ettevõtetes praegu veel üsna levinud praktika. Seejuures ei pöörata aga tähelepanu asjaolule, et hea keeleoskaja ei pruugi veel olla hea tõlkija. Pelgalt kahe keele valdamine ei tähenda veel, et inimene oskab neis keeltes olevaid tekste korrektselt tõlkida. Keelekompetents on ainult üks osa tõlkimiseks vajalikest oskustest. Lisaks väga heale keeletundmisele peab tõlkija orienteeruma käsitletavas temaatikas ja selle oskussõnavaras, sihtkeele kultuuriruumis, samuti arvestama teksti eesmärgi ja sihtgrupiga.
3.Tõlkebüroodes töötavad ainult filoloogid, kes käsitletavat valdkonda niikuinii ei tunne.
Kardetakse ka, et tõlkebüroost võib saada kehva tõlke, kuna seal töötavad ilma spetsiifiliste teadmisteta filoloogid või lausa tõlkekogemuseta tudengid. Tegelikkus on sellele levinud müüdile risti vastupidine – professionaalses tõlkebüroos töötavad oma ala asjatundjad juristidest insenerideni, kes lisaks oma põhierialale on omandanud tõlkija elukutse. Hea tõlkija on spetsialiseerunud mõnele üksikule valdkonnale ega tõlgi teiste valdkondade tekste. Selline spetsialiseerumine võimaldab kursis olla oma valdkonna muudatuste ja oskusterminoloogiaga ning pakkuda kvaliteetset tõlget. Seetõttu töötab ühele tõlkebüroole väga suur hulk eri emakeelt kõnelevaid eri valdkondade spetsialiste. Selleks, et tagada parem kvaliteet, töötavad vajadusel ühe tekstiga korraga ka mitu spetsialisti – näiteks meditsiiniseadme müügilepingut tõlgivad koos arst ja jurist. Ikka selleks, et tagada parim kvaliteet.
4. Ma ei saa usaldada oma konfidentsiaalseid dokumente tundmatule tõlkebüroo tõlkijale.
Hirm, et dokumentides sisalduv konfidentsiaalne info tõlkebüroo kaudu lekib, on üldjuhul põhjendamatu. Suur osa tõlget vajavaid tekste on konfidentsiaalsed, ent kutselised tõlkijad töötavad selliste dokumentidega iga päev ning tõlkebüroole töötades lasub neil kohustus tõlkimisel teatavaks saanud infot mitte avalikustada. Soovi korral võib klient sõlmida tõlkebürooga ka täiendava konfidentsiaalsuslepingu.
5. Professionaalne tõlketeenus valmib väga kiiresti.
Ettevõttel on tihtipeale vaja tõlget väga kiiresti. Levib arusaam, et tõlkija tõlgib ühest keelest teise sama kiiresti kui masinkirjutaja jõuab trükkida. Tegelikult on aga tõlkimine samamoodi tekstiloome nagu kirjutaminegi – see nõuab aega ja teemasse süvenemist. Sõltuvalt tõlgitava teksti raskusastmest ja mahukusest võib mõnel juhul teemasse süvenemine, lisainfo hankimine ja kliendi juhistega tutvumine aega võtta lausa mitu tundi, kui mitte terve tööpäeva. Tõlkija ei tõlgi mehhaaniliselt ja sõna-sõnalt (ehkki näiteks juriidiline tõlge eeldab siiski ülimat täpsust), vaid püüab edasi anda originaaltekstis sisalduva info, mõtte ja stiili võimalikult täpses vormis. Esmalt loeb tõlkija tõlgitava teksti läbi, tutvub kliendi terminieelistuste ja kaasapandud viitematerjalidega, otsib vajadusel juurde abimaterjale ning alustab alles seejärel tõlketööga. Kuigi tõlkebürood püüavad võimaluste piires kliendi tähtajasoovile alati vastu tulla, on parima tulemuse nimel soovitatav aega võtta ning planeerida tõlketellimus võimalikult varakult. Arvestage seejuures, et ühe tõlkija tõlkejõudlus on keskmiselt 5–7 standardlehekülge tööpäevas, üks keeletoimetaja jõuab lugeda kuni 20 standardlehekülge tööpäevas
Loomulikult, kuna Eesti tõlketurul tegutseb väga palju tõlkebüroosid, varieerub ka tõlketeenuse hind ja kvaliteet. Seega oleks tööd tellides mõistlik järele uurida, kas küsitud summa eest teeb tõepoolest tööd kogenud valdkonnaspetsialist. Mõistagi ei pea iga keeleküsimusega tõlkebüroo poole pöörduma, aga üha rahvusvahelisemaks muutuva ning tiheneva konkurentsiga äritingimustes tasub siiski mõelda, milliseid tekste sobib tõlkida ise ning millal võiks pöörduda professionaali poole.
Loe lähemalt artiklist "Äridokumentide tõlkimine usalda professionaalile".
