Umbes kaks aastat tagasi hakkasid Eesti pangad keelduma pangakontode avamisest või isegi sulgema olemasolevaid kontosid ettevõtetel, mille osanikeks või juhatuse liikmeteks olid mitteresidendid.
Selliste ettevõtete hulka kuulusid ka mõned edukad iduettevõtted. Sama juhtus ettevõtetega, mille äritegevus oli seotud plokiahela tehnoloogia või krüptovaluutaga. Eesti pangad keeldusid neile kontosid avamast, väites et krüptovaluutaga tegelevad ettevõtted on seotud kõrgema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga.
Sellel põhjusel olid paljud sellised ettevõtted sunnitud avama panga- või maksekonto mõne teise riigi pangas või makseasutuses. Probleem oli aga ka selles, et rahalisi sissemakseid kapitali sai tõendada vaid Eesti panga väljastatud tõendiga. See tegi tihti võimatuks registreeritud aktsia- või osakapitali tõstmise ja täiendavate investeeringute kaasamise.
Eestis arutati pangakontodega tekkinud probleemi pikalt. Eriti probleemne oli olukord Eestis tegutsevale iduettevõtete kogukonnale. 2019. aasta jaanuaris jõustusid Eestis äriseadustiku muudatused, mis tõid olukorrale veidi leevendust. Muudatused võimaldavad Eesti ettevõtetel tõendada kapitali sissemakseid ka Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) teiste liikmesriikide krediidi- või makseasutuste tõendiga. Seega saavad Eesti äriühingud nüüd investeeringute kaasamisel kasutada makseasutuste (nt Holvi) abi. See on hea uudis iduettevõtetele, kelle ärimudel on üles ehitatud plokiahela tehnoloogia võimalustele, kuivõrd makseasutused on valmis selliste ettevõtetega töötama.
Üks probleem siiski jääb. Äriseadustiku muudatused räägivad ainult sellest, et lisaks pangatõenditele saab sissemakseid tõendada makseasutuse tõendiga. Mingil põhjusel ei saa kapitali sissemakseid tõendada e-raha asutuse tõendiga. Eesti ja Euroopa Liidu õiguse kohaselt väljastab e-raha asutus elektroonilist raha, aga võib pakkuda ka samasid teenuseid kui makseasutused. Fintech ettevõtted nagu Revolut, Transferwise, Mistertango jpt on Eesti ja Euroopa Liidu õiguse kohaselt just e-raha asutused. E-raha asutuste litsentsid on Fintech iduettevõtete hulgas terves EMP-s oluliselt levinumad. Lisaks on e-raha asutustele kõrgemad nõudmised nii kapitali kui AML/KYC osas kui makseasutustel. Seetõttu on pisut üllatav, et Eesti seaduseandja pole andnud võimalust tõendada kapitali sissemakseid ka e-raha asutuste tõendiga.
Kokkuvõtteks võib öelda, et hiljutised äriseadustiku muudatused tegid Eesti iduettevõtetele investeeringute kaasamise siiski oluliselt lihtsamaks, kuna nüüd saab kapitali sissemakseid tõendada äriregistrile ka teiste EMP liikmesriikide krediidi- või makseasutuste tõendiga.
