Riigikohtu üldkogu selgitas hiljutises määruses tingimusi, millal võib maksuhaldur teha äriühingu juhatuse liikme suhtes äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse. Samuti selgitas üldkogu, millal on võimalik tulevast maksunõuet tagada täitetoimingutega juba maksumenetluse ajal.
Maksukorralduse seaduse kohaselt vastutab äriühingu seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja oma kohustuste tahtliku või raskest hooletusest tuleneva rikkumisega tekkinud maksuvõla eest. Selle võla sissenõudmiseks võib maksuhaldur teha vastutusotsuse. Juba enne vastutusotsuse tegemist on maksuhalduril õigus taotleda halduskohtult luba täitetoimingute tegemiseks. Seda eeskätt siis, kui halduril tekib põhjendatud kahtlus, et hilisem sundtäitmine võib osutuda võimatuks. Säärasteks täitetoiminguteks on näiteks kinnistu käsutamise keelumärge, kohtulik hüpoteek, sõiduvahendite käsutamise keelumärge jms.
Riigikohus selgitas, et kohus peab täitetoiminguks loa andmisel muuhulgas hindama, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline. Muude oluliste asjaolude juures peab kohus hindama ettevõtte juhi tegevust ning selgitama, kas võlga on püütud sisse nõuda ettevõttelt. Riigikohtu üldkogu rõhutas eriti, et kui maksunõude tagamiseks lubatakse seada hüpoteek võlgniku kinnistule, peab kohus määruses märkima hüpoteegi summa. Kohus peab arvestama, et hüpoteek või muu täitmist tagav toiming ei oleks võlgnikule põhjendamatult koormav.
Üldkogus lahendatud asjas oli maksuhaldur vaid osaliselt üritanud maksuvõlga sisse nõuda äriühingult, samuti ei olnud kohus määranud hüpoteegi summat. Halduskohus seadis hüpoteegi kahele korterile, kuigi nõude tagamiseks piisas ühest. Seetõttu rahuldas Riigikohus osaühingu juhatuse liikme määruskaebuse ning muutis alama astme kohtute määruseid.
Üldkogu selgitas asjas ka võlgniku abikaasa õigusi olukorras, kus hüpoteek seatakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvale kinnistule.
