Viimaste aastate sündmused on teinud võlausaldajad ettevaatlikumaks, mistõttu nõutakse viivitusse sattunud võlgnikult sageli täiendavaid tagatisi. Üks levinumaid kohustuse täitmise tagatisi on võlgnikust äriühingu juhatuse liikme antav käendus.
Võlaõigusseadus teeb vahet tarbija ja majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt antaval käendusel. Eristamine on oluline, kuna tarbijakäenduslepingu kohaldamiseks kehtivad oluliselt rangemad eeldused. Nii on tarbijakäendusleping tühine, kui käendaja avaldus ei ole kirjalikus vormis või pooled ei ole kokku leppinud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.
Siinkohal tuleb märkida, et kehtiva kohtupraktika kohaselt peab käendaja vastutuse maksimummäär olema kindlaks määratud rahaliselt – ei piisa üksnes sellest, et käenduslepingus loetletakse kohustused, mille täitmise eest käendaja vastutab. Kuna tühisel tehingul puuduvad õiguslikud tagajärjed, ei ole rahalise maksimumsummata tarbijakäenduslepingu alusel võlausaldajal võimalik oma nõuet käendaja vastu maksma panna.
Millal on tegemist tarbija poolt antud käendusega?
Kõige täpsemalt reguleerib tarbija mõistet tarbijakaitseseadus, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Seega, kui käenduslepingu on sõlminud füüsiline isik ja käendus ei ole antud seoses iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, tuleb eeldada, et käenduslepingu pooleks on tarbija.
Kui varasema praktika kohaselt peeti käenduslepingu sõlminud äriühingu juhatuse liiget kui füüsilist isikut eelduslikult tarbijaks, siis viimasel ajal on hakanud levima arvamus, et juhatuse liikmetele tarbijakäenduse kaitsvad sätted ei kohaldu.
Sellise arusaama on eeskätt tinginud mitmed viimaste aastate kohtulahendid, kus on konkreetsetel üksikjuhtumitel asutud seisukohale, et juhatuse liikmele tarbijakäenduse sätted ei kohaldu.
Siiski ei saa nimetatud kohtulahendite pinnalt veel teha üldistavaid järeldusi, et juhatuse liikme suhtes tarbijakäenduse sätted ei kehti, kuna kõnealustes kohtulahendites rajas kohus otsused lisaks juhatuse liikme faktile ka muudele asjaoludele. Äriühingu kohustust tagava juhatuse liikme suhtes tarbijakäenduse sätete kohaldamiseks tuleb ikkagi eeskätt hinnata, kas käendus on antud majandus- või kutsetegevuse raames.
Majandus- ja kutsetegevuses antud käendus
Kohtud on korduvalt püüdnud sisustada, mida tähendab iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimine käenduslepingu kehtivuse kontekstis. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-89-08 võtnud seisukoha, et äriühingu juhatuse liige on sõlminud äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu majandus- või kutsetegevuse raames, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks.
Tarbijakäenduse olemust sisustas Riigikohus ka otsuses nr 3-2-1-126-09, kus leiti tarbijakäenduse sätete kohaldamiseks tuleb selgeks teha, kas isik on käendajana tarbija. Ainuüksi ühingu juhtorganisse kuulumine ei ole käsitatav juhtorgani liikme iseseisva majandus- või kutsetegevusena.
Küll aga tuleb kohtu hinnangul juhatuse liiget eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses juhul, kui ta oli samal ajal ka äriühingu ainus või põhiline osanik või aktsionär. Samuti ei pruugi kohtu arvates olla tegemist tarbijakäendusega juhul, kui ühingu juhatuse liige tagab käendajana kohustust, mis on samal ajal seotud ühingu juhatuse liikme majandus- või kutsetegevusega.
Seega tuleb nimetatud kohtulahendite kohaselt juhatuse liikme käenduse sisustamisel eeskätt hinnata juhatuse liikme mõju võlgnikust äriühingu üle ning seotust käendaja enda majandus- või kutsetegevusega.
Samas on õigusalakirjanduses mindud sellest seisukohast veelgi kaugemale ja leitud, et põhimõtteliselt võib tarbijalepinguga olla tegemist ka juhul, kui seos iseseisva majandus- või kutsetegevusega moodustab tehingust vähem tähtsa osa. Samuti on avaldatud arvamust, et kui tehing väljub igapäevase majandustegevuse raamest, tuleb sellega seoses antud käendusi käsitleda tarbijakäendusena.
Eeltoodust nähtub, et ainuüksi äriühingu juhtorganisse kuulumine ei ole vaikimisi käsitatav isiku iseseisva majandus- või kutsetegevusena. Äriühingu juhatuse liiget võib küll eeldatavasti pidada käendajana tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Siiski tuleb igal üksikjuhtumil eraldi hinnata käenduse andmise asjaolusid ning juhatuse liikme suhteid võlgnikust äriühinguga.
