Tegeliku kasusaaja andmete hoidmise ja kogumise kohustus, mis jõustus 1. septembril 2018, tuleneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse 9. peatükist.
Seaduse kohaselt on eraõiguslikel juriidilistel isikutel kohustus hoida ja koguda asjakohaseid, täpseid ja ajakohastatud andmeid tegelike kasusaajate kohta, samuti teavet omandiõiguse või muude kontrolli teostamise viiside kohta.
Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustus on seni olnud krediidi- ja finantseerimisasutustel, notaritel jm kohustatud isikutel ärisuhte loomisel või tehingute tegemisel. 1. septembrist 2018 jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse sätete kohaselt on eraõiguslikel juriidilistel isikutel kohustus oma tegelikud kasusaajad äriregistri kaudu avaldada. Selleks peavad ühingu osanikud, aktsionärid või liikmed tegelike kasusaajate andmed juhatusele avaldama. Seejärel esitab juhatus need andmed ettevõtjaportaali või notari kaudu.
Nimetatud kasusaajate andmete avaldamiseks tuleb esindusõiguslikul isikul siseneda e-äriregistrisse, vajutada avalehel lingile “Tegelikud kasusaajad määramata” ning määrata isik(ud) olemasolevast valikust või sisestada andmed: nimi, isikukood, riik, roll.
Info tuleb avaldada füüsilistest isikutest kasusaajate kohta, kelle otsene või kaudne osalus või muul viisil kontroll ettevõttes on üle 25 protsendi.
Andmete esitamise võimalus jääb avatuks püsivalt.
Kui andmed edaspidi muutuvad, tuleb ühingu juhatusel uuendatud andmed esitada registrisse 30 päeva jooksul. Samuti tuleb edaspidi ühingu majandusaasta aruandes kinnitada tegelike kasusaajate andmete õigsust, kui need ei ole muutunud.
Äriühingu tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava arvu aktsiate, osade, hääleõiguste või omandiõiguse otsese või kaudse omamise kaudu, sealhulgas osalus esitajaaktsiate või -osade kujul, või muul viisil. Äriühingute kohta tuleb registrisse esitada andmed inimeste kohta, kes kontrollivad ühingus otse või teiste ühingute kaudu osalust vähemalt 25 protsenti pluss üks osa või aktsia.
Mittetulundusühingu tegelike kasusaajatena käsitletakse isikuid, kes kontrollivad ühingu tegevust. Reeglina on need juhatuse liikmed. Kui isik märgitakse tegelikuks kasusaajaks oma positsiooni tõttu juhtorgani liikmena, ei loeta sellest välja, et ta saab ühingust rahalist tulu või et ühing tegutsebki tema isiklikes huvides.
Vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 77 esitavad täisühingud, usaldusühingud, osaühingud, aktsiaseltsid, tulundusühistud ja mittetulundusühingud äriregistri ettevõtjaportaali kaudu oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:
- isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
- kontrolli teostamise viis ehk kuidas tegelik kasusaaja ühingut kontrollib (otsene osalus, kaudne osalus või juhtorgani liige).
Andmeid tegelike kasusaajate kohta ei pea esitama korteriühistud, hooneühistud ega sihtasutused, kelle majandustegevuse eesmärk on põhikirjas määratud soodustatud isikute või isikute ringi huvides vara hoidmine või kogumine ja kellel ei ole muud majandustegevust.
Pärast tegelike kasusaajate andmete avaldamist kajastub vastav info automaatselt ka äriregistri teabesüsteemis.
Välisriigi äriühingu juhtorgani struktuur võib Eesti omast erineda, see võib koosneda mitmekümnest isikust. Enam kui neljast isikust koosnevate juhtorganite puhul on soovituslik märkida tegelikuks kasusaajaks vastava organi esimees. Kui isik märgitakse tegelikuks kasusaajaks oma positsiooni tõttu juhtorgani liikmena, ei loeta sellest välja, et ta saab ühingust rahalist tulu või et ühing tegutseb tema isiklikes huvides.
