Kuigi tööandjad ei peaks töötajate terviseandmeid üldse töötlema, siis on mõned teemad siiski andmekaitse inspektsiooni menetlustesse jõudnud. Rõhutame, et terviseandmed on oma olemuselt kõige delikaatsemad andmed, mida tuleb kaitsta oluliselt hoolikamalt kui tavalisi isikuandmeid. Terviseandmed on isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sealhulgas tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema tervisliku seisundi kohta.

Nii jõudis inspektsiooni lauale kaasus, milles üks suur Eestis tegutsev ettevõte pakkus töötajatele töötervishoiuteenuse raames lisaks ka eri lisateenuseid (nt kardioloog, psühholoog, vaktsineerimine jms). Tegemist on väga tänuväärse algatusega, mis näitab tööandja hoolivust oma töötajatesse. Küll aga tekkis probleem, kui ettevõte hakkas raviarvete kontrollimise eesmärgil töötervishoiuteenuse osutajalt küsima välja tabeleid, milles kajastus nimeliselt, kes ja millise teenuse on saanud. Seeläbi oli tööandjal täpne ülevaade, kes ja kui palju on käinud psühholoogi juures, kes lasi teha mingi vaktsiini jne. Seega kuulub terviseandmete alla muuhulgas ka informatsioon selle kohta, millist lisateenust pidas töötervishoiuarst töötajale vajalikuks.

Näiteks kui arst on pidanud vajalikuks suunata töötaja tööpsühholoogi juurde, ei tähenda see kohe, et töötajal on probleemid vaimse tervisega, kuid loob eelarvamuse, et inimesel võib sellele kalduvus olla (potentsiaalne terviserisk).