Selle aasta jooksul – mais ja augustis – jõustus hulk pikalt kavandatud muudatusi seoses osaühingute osade võõrandamisega. Muudatuste eesmärgiks oli osade võõrandamise lihtsustamine ning eelkõige välismaalastele Eesti start-up ettevõtetesse investeerimise lihtsamaks tegemine. Uued võimalused avavad aga uusi võimalusi ka teistele ettevõtjate, kuid nende kasutamine sisaldab ka riske. 

Mis muutus?

Kuidas uutmoodi osa võõrandamine käib

Jätkuvalt peab osaühingu osanike nimekirja osaühingu juhatus (välja arvatud väärtpaberite registri korral). Osa võõrandamiseks peavad ostja ja müüja sõlmima müügikokkuleppe ning teatama osa võõrandamisest juhatusele. Seadus ei näe ette teatamise vormi, kuid nõuab, et teataja osa üleminekut ka tõendaks. Eelkõige saab see siis toimuda müügikokkuleppe esitamisega või muul juhatusele sobival viisil. Igal juhul loetakse osaühingu jaoks osa võõrandamine toimunuks alles pärast teatamist ja osanike nimekirjas muudatuse tegemist, enne mida ei ole osa omandajal ühingu suhtes osaniku õigusi – näiteks võib ühing teadmatuses maksta dividende vanale osanikule. Uue kohustusena peab osanik juhatust viivitamata nimekirja kantud andmete muutumisest teavitama. Kui notariaalse müügi korral teavitab notar toimunud tehingust äriregistrit ise, siis uue korra kohase müügi korral peab osanike nimekirjas toimunud muudatustest äriregistrit teavitama juhatus. Seda saab teha ettevõtjaportaalis.

Vanaviisi, ehk notariaalselt tõestatud leping

Jätkuvalt on võimalik osasid võõrandada ka notariaalselt. See kehtib kohustusliku vorminõudena juhul, kui ülalkirjeldatud muudatusi tehtud ei ole või vabatahtliku võimalusena kui muudatused on tehtud. Sellisel juhul teatab äriregistrit muudatustest notar, ent juhatuse teavitamise vajadus ja kohustus on jätkuvalt olemas – ilma selleta osaühingu suhtes õigusi ei teki.