1. juulist 2024 jõustus Eestis krüptovaraturu seadus, mis toob kaasa olulised muutused Eesti krüptovarade turul. Seadus on välja töötatud eesmärgiga tugevdada turu usaldusväärsust, tagada suurem läbipaistvus ning kaitsta investorite ja tarbijate huve. Kuigi seaduse vastuvõtmine on oluline samm turu korrastamise suunas, toob see kaasa ka teatud väljakutseid ja küsimusi Eesti konkurentsivõime osas rahvusvahelisel tasandil.

Senine olukord

Paljude jaoks võib tunduda, et krüptovarade turg on olnud reguleerimata ja täis pettusi. Tegelikkuses on Eestis krüptoturg juba mitmeid aastaid väga rangelt reguleeritud ja tugeva finantsjärelevalve all.

2019. aasta lõpus oli Eestis registreeritud üle 1400 virtuaalvääringu teenuse pakkuja. See järsk kasv tõi kaasa suurema tähelepanu rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele, mis omakorda viis regulatsioonide karmistamiseni ja tegevuslubade väljastamise nõuete muutmisele. Tänaseks on Eestis tegutsema jäänud vaid 49 krüptoettevõtet.

Seaduse mõju Eesti krüptovara turule

On positiivne, et turgu korrastatakse ja tehakse läbipaistvamaks. Samas tuleb tähele panna, et mõne sättega on mindud kaugemale, kui üle-euroopaline MiCA (Markets in Crypto-Assets) regulatsioon ette näeb. See võib Eesti konkurentsivõimet nõrgendada, kui me seame endale võrreldes teiste Euroopa riikidega rohkem piiranguid. Samas võivad teiste Euroopa riikide krüptoettevõtted hakata oma teenuseid Eestis pakkuma ilma Eesti ettevõtetele kehtestatud piiranguteta.

Võrdlus Euroopa MiCA regulatsiooniga

Näiteks hakkavad kohalikele teenusepakkujatele kehtima täiendavad kapitalinõuded ja karmimad aruandluseeskirjad. Samuti peavad ettevõtted lisaks kaheliikmelisele juhatusele kaasama kolm nõukogu liiget, kellel on kogemus krüptosektoris ja laiemalt kogu finantssektoris. Kuigi need meetmed võivad teoreetiliselt suurendada ettevõtete usaldusväärsust, siis kasvavad ka ettevõtete kulud ning väheneb Eesti atraktiivsus välisinvestorite silmis.

Lisaks peavad kõik ettevõtted taotlema uue tegevusloa, kuigi tegevuslubade taotlemise ja uuendamise menetlusi on viimastel aastatel toimunud vähemalt kahel korral. Uue tegevusloa taotlemise protsess kestab eelduslikult aasta. See tekitab uut administratiivset koormust ja lisakulusid taotlejatele.

Turuosaliste seisukohad ja tulevikuperspektiiv

Enda jaoks karmimate reeglite loomine võib vähendada Eesti atraktiivsust välisinvestorite hulgas. Oluline on leida tasakaal turu usaldusväärsuse ja konkurentsivõime vahel.

Turuosalised peavad olema valmis täitma uusi nõudeid ja kohustusi, mis võib nõuda täiendavaid investeeringuid ja ressursse.

Tegevusloa taotlemise riigilõiv

Kuigi Eesti seadus on Euroopa omast karmim, on näiteks tegevusloa taotlemise riigilõiv 3000 eurot. Finantsinspektsioon on selgitanud, et see ei kata menetluskulusid ning teised turuosalised peavad finantseerima krüptoettevõtete tegevusloa taotlemise protsessi. Menetlustasu peaks olema kooskõlas tegelike kuludega, et tagada järelevalveasutuse võimekus ja ekspertiisi arendamine.

Kuidas optimeerida tegevusloa taotlemise protsessi?

Et tagada sujuvam üleminek uutele Eesti ja Euroopa regulatsioonidele on oluline, et turuosalised ja finantsjärelevalve teeksid tihedat koostööd, et vältida tarbetuid viivitusi ja asjatuid kulutusi. Siin on mõned ettepanekud, milles koostöö saab väljenduda:

• ühised arutelud ja koolituse, et paremini mõista üksteise ootusi ja võimalusi;
• selged juhised ja tugi, kuidas valmistada ette uue tegevusloa taotlemiseks;
• turuosaliste hulgas küsitluste läbiviimine, et saada täpsemalt aru, mis teenuseid ja kellele ning mis turgudel hakatakse pakkuma.

Vaata ka: Krüptovaraturu seadus on vastu võetud