Riigikohus on mitmetes otsustes käsitlenud vaidlust väikeaktsionäri ja aktsiaseltsi vahel, mis puudutab aktsionäride üldkoosoleku otsust, millega on välistatud väikeaktsionäri eesõigus märkida uusi aktsiad juhul, kui uute aktsiate emissioon on suunatud juba olemasoleva(te)le aktsionäri(de)le.
Juba 2003. aastal on Riigikohus oma otsuses märkinud, et uute osade märkimise eesõiguse välistamine või piiramine ainult ühel või osal osanikest on lubatud üksnes juhul, kui osanik sellega ise nõustub. Mõjuva põhjuse olemasolul, st kui ühingu huvid osaniku nõustumist märkimisõiguse välistamisega tungivalt nõuavad, võib osanikult aga nõusolekut nõuda.
2012.a otsusega on Riigikohus sama seisukoha väljendanud ka aktsiaseltsi kohta. Seda reeglit on Riigikohus põhjendanud peamiselt sellega, et juhul, kui välistatakse üksnes ühe või mõne aktsionäri (või osaniku) uute aktsiate märkimise eesõigus, siis sellega rikutakse äriseadustikus sätestatud aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet.
Kui eelnevalt viidatud 2003.a ja 2012.a otsuste puhul oli tegu väikese arvu osanike või aktsionäridega (nn suletud tüüpi äriühingutega), siis hiljuti on Riigikohus lahendanud analoogset vaidlust börsiettevõtte kohta.
Riigikohus leidis seda vaidlust lahendades, et on ebamõistlik ja ülemäära koormav nõuda suure aktsionäride arvuga aktsiaseltsilt, et see esitaks olukorras, kus ühingu huvid seda nõuavad, märkimise eesõigusest ilma jäetud ja nõusoleku andmisest keeldunud või mittehääletanud aktsionäride vastu kohtusse hagi nõusoleku saamiseks.
Riigikohus jõudis seisukohale, et sellistes aktsiaseltsides, kus on üle 50 aktsionäri, on väikeaktsionäri kaitset võimalik saavutada äriseadustiku § 302 lg 1 alusel, mis lubab aktsionäril, kes leiab, et tema õigusi on tema märkimisõiguse välistamisega ning vahetusvõlakirjade või aktsiate sundemissiooniga ühele või mõnele aktsionärile rikutud, esitada kohtusse aktsiaseltsi vastu otsus(t)e kehtetuks tunnistamise hagi, tuginedes aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele.
Sellise väikeaktsionäri nõuet tuleks seejuures lahendada aktsiaseltsi ja aktsionäri huvide kaalumise teel.
Riigikohus on 2014.a otsuses kirjutanud: "Juhul, kui aktsiaseltsi märkimisväärsed huvid (nt vajadus taastada omakapital või saada juurde raha olulise investeeringu tegemiseks, aga ka vajadus kehtestada juhtkonna tasustamise pakett) kaaluvad üles väikeaktsionäri väidetava soovi osaleda emissioonis, saab asuda seisukohale, et märkimise eesõiguse välistamine on põhjendatud ja ei ole alust otsust kehtetuks tunnistada."
Kokkuvõtteks: kui osaühing või aktsiaselts soovib emiteerida uusi aktsiaid ja suunata need ühele või üksnes mõnele aktsionärile, peab arvesse võtma asjaolu, kas tegemist on nn suletud tüüpi ühinguga (väike arv osanike või aktsionäre) või avatud tüüpi ühinguga (üle 50 aktsionäri).
Suletud tüüpi ühingu puhul peavad aktsiaemissiooni poolt hääletama kõik aktsionärid (st aktsionärid, kelle aktsiate märkimise eesõigus välistatakse, peavad samuti sellega nõustuma) ja juhul, kui mõni aktsionär, kelle märkimise eesõigus välistatakse, sellega ei nõustu, peab aktsiaselts esitama selle aktsionäri vastu hagi, nõudes aktsionärilt nõusolekut tema märkimise eesõiguse välistamiseks.
Seevastu, kui tegemist on nn avatud tüüpi aktsiaseltsiga (üle 50 aktsionäri) ja aktsiaselts võtab üldkoosolekul vastu otsuse uute aktsiate välja laskmiseks suunatuna ühele või mõnedele aktsionäridele, peab aktsionär, kelle märkimise eesõigus välistatakse, aktsiaemissiooni läbi viimise vältimiseks esitama aktsiaseltsi vastu hagi sellise üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
