Aastast 2018 kehtinud äriseadustiku kohaselt pidid kõik Eesti ettevõtted, kelle juhatus asus välisriigis, st juhatus tegeles ühingu igapäevase juhtimisega väljaspool Eestit, määrama endale Eestis kontaktisiku. Ühinguõiguse revisjoni raames, mille tagajärjel tehtud muudatustest lõviosa jõustus 1. veebruaril 2023, läbis kontaktisiku regulatsioon uuenduskuuri.

Alates 1. veebruarist 2023 jõustus uus äriregistri seadus, mille kohaselt peab Eesti ettevõte määrama kontaktisiku, kui ettevõtte aadress on välismaal. See tähendab, et kui ettevõttel on kontor, tehas või muu tegevuskoht Eestis, võib selle aadress olla ettevõtte ametlik kontaktaadress. Ettevõtte juhatuse asukoht ei mängi enam määravat rolli. See kehtib ka välismaiste ettevõtete filiaalide kohta, kellele kontaktisiku määramine muutub kohustuse asemel soovituseks.

Kontaktisiku roll ja ülesanne viimaste muudatuste käigus ei muutunud. Kontaktisikule peab olema võimalik Eestis kätte toimetada ettevõtja menetlusdokumente ja ettevõtjale suunatud tahteavaldusi. Seejuures võrdsustatakse dokumentide ja tahteavalduste kättetoimetamine kontaktisikule kättetoimetamisega äriühingule. Kontaktisiku aadress loetakse sellisel juhul ka juriidilise isiku aadressiks. Kontaktisikuks saab määrata üksnes notari, advokaadi, advokaadibüroo pidaja, vandeaudiitori, audiitorettevõtja, mitteresidendi maksuesindaja maksukorralduse seaduse tähenduses või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 8 nimetatud usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja.