Justiitsministeerium koos Riigi Infosüsteemide Keskusega on välja töötanud elatiskalkulaatori, mis aitab lahku läinud lapsevanematel saavutada kokkulepet lapsele makstava elatise summa osas. Eesmärk on vähendada kohtuvaidlusi ja suunata vanemaid omavaheliste kokkulepete sõlmimisele.

Elatiskalkulaatori abil saavad vanemad ise arvutada, millise elatise summa kohus nende puhul suure tõenäosusega minimaalselt välja mõistaks.

Oluline on seejuures aga silmas pidada, et elatiskalkulaatori abil saadud summa, isegi kui arvutamisel kasutatakse kohustatud vanema tegelikku sissetulekut, ei pruugi olla see summa, mille kohus tegelikult välja mõistab. Kalkulaator on mõeldud vaid abistavaks tööriistaks summade arvutamisel.

Kohus võtab konkreetsele lapsele elatise suurust kindlaks määrates esmajoones arvesse lapse tegelikke vajadusi, mida kalkulaatoris kuidagi kajastada ei saa. Kalkulaatoris on elatise arvutamisel aluseks võetud statistiline lapse keskmine ülalpidamiskulu, kuid kui konkreetse lapse tegelikud vajadused on sellest suuremad ja vanema varaline olukord võimaldab elatist suuremas summas maksta, siis mõistab kohus ka elatise välja suuremana.

Elatiskalkulaator asub aadressil www.just.ee/elatiskalkulaator

Perekonnaseaduse järgi tuleb minimaalset elatise summat edaspidi arvutada järgmisi näitajaid silmas pidades:

Baassumma 209,20 eurot

Elatise baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes  Lapse vajaduspõhine miinimumelatis pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa, mis on ümardatud kahekümne euro võrra ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks on uuringu aluseks olnud algandmed juba mõnevõrra vananenud. Baassummat korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra liitintressi põhimõttel.

Kohustatud vanema sissetulek

Reeglina lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast.

Elatist saavate laste arv samas peres

Arvestades võimalust kulusid veidi koondada mitme lapse korraga kasvatamisel (mööbli, riiete, mänguasjade korduvkasutus jms), on alates teisest lapsest elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Peretoetused

Alates 1. veebruarist 2023 jõustunud perekonnaseaduse muudatuse kohaselt võetakse elatise summa kindlaksmääramisel arvesse lapsetoetust ja pooles ulatuses lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga elatise maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde. Lasterikka pere toetust arvestatakse muudatuse kohaselt elatise väljamõistmisel ka siis, kui seda ei maksta vaid ühiste laste eest. Seega, kui tegemist on kärgperega, kus kasvab eelmisest suhtest kaks last ja vanem on uues suhtes saanud lapsi juurde, millega seoses on perel tekkinud õigus saada lasterikka pere toetust, võetakse elatise arvutamisel lasterikka pere toetusest arvesse pool. See jaguneb elatist nõudva ja elatist maksma kohustatud lapsevanema vahel võrdselt ning jagatakse omakorda kogu pere laste arvuga, kelle eest perele lasterikka pere toetust makstakse.

Lapse jagatud elukoht

Kui laps viibib elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega kui laps viibib mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud.

Miinimumelatise erandid

Kohus võib miinimumelatise summat suurendada ja mõjuval põhjusel ka vähendada.

Seaduses tood valemi abil arvutatud miinimumelatist võib suurendada:

• lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest;
• kummagi vanema sissetulekust;
• lapsega seotud kulutuste tegelikust jaotusest vanemate vahel.

Kui kohustatud vanema sissetulek on keskmisest suurem, siis võib lisada elatise baassummale näiteks 3% kohustatud vanema tegelikust sissetulekust keskmise brutokuupalga asemel.

Elatist vähendada saab aga vaid mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes osutuks juhul, kui mõistetakse välja miinimumelatis, elatist saava lapsega võrreldes varaliselt vähem kindlustatuks.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-17 nentinud, et kuna mõjuv põhjus on seaduses toodud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus mõista välja miinimumelatisest väiksem elatis. Riigikohtu hinnangul tuleb mõjuvat põhjust hinnates arvestada esmajoones sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada. Teisisõnu peavad lapse igapäevased vajadused olema rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud ka juhul, kui makstakse miinimumelatisest väiksemat elatist. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega.

Enne 1. jaanuari 2022 tehtud kohtulahendite summad automaatselt ei vähene.

Kui kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist senise miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, siis see summa n-ö külmutatakse 2021. aasta tasemel (292 eurot kuus) ja töötasu alammäära edasisel suurenemisel elatise summa sellest tulenevalt enam ei suurene.

Rakendussäte puudutab seega vaid elatise lahendeid, milles on elatis välja mõistetud alampalgaga seotud muutuva suurusena, mitte fikseeritud summana.

Kui enne 2023. aasta 1. veebruari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist muutuva suurusena ja elatise suurus sõltub lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest, arvutatakse kohtulahendi alusel väljamõistetud elatise suurust perekonnaseaduse alates 2023. aasta 1. veebruarist kehtiva redaktsiooni § 101 lõike 5 alusel.

Kui laps või üks vanematest selle summaga ei nõustu, siis on võimalik pöörduda kohtusse elatise summa vähendamiseks, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kohtumenetluses ei lähtu aga kohus mitte üksnes kalkulaatori tulemusest, vaid võtab arvesse kõiki asjaolusid tervikuna.

Ka alternatiivse lahenduse puhul, kui rakendussättega oleks varasemalt välja mõistetud summasid vähendatud nende külmutamise asemel, oleks sarnane või suurem hulk kohtuvaidlusi garanteeritud. Sellisel juhul oleks kohtusse pöördunud aga elatise saajad (lapsed), kes on teatud summaga või elustandardiga juba harjunud. Lisaks toodi kohtutäiturite poolt välja, et summade automaatne vähendamine oleks äärmiselt problemaatiline täitemenetluse seisukohalt.

Miks muudeti miinimumelatise maksmise korda?

• Seni elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär ei kajasta lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi, elatist saavate laste arvu, kohustatud isiku varalist seisundit ega tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka.
• Töötasu alammäära kiire tõusu tõttu on paljud elatist maksma kohustatud vanemad tahtmatult võlgniku staatusesse sattunud, kuna miinimumelatise (hetkel 292 eurot ühe lapse kohta kuus) maksmine käib neile üle jõu.
• Järgmisel aastal tõuseb alampalk 70 eurot, seega siis oleks uus miinimumelatise summa järgmisel aastal 327 eurot ühe lapse kohta kuus. Tartu Ülikooli 2020. aasta alguses valminud uuringu kohaselt on tegelik lapse keskmine ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 180 eurot kuus ehk peaaegu poole väiksem.
• Enamasti mõistab kohus elatise välja nö miinimumsummas, kuid selle summa ebamõistliku suuruse tõttu tuleb üha sagedamini ette ka algselt erandina planeeritud elatise vähendamist alla miinimumi. Eeltoodust tulenevalt on elatisvaidluste lahendamine kohtus muutunud keerukaks, tuues pooltele sageli kaasa suured õigusabikulud ja ajakulu.
• Paindlikum süsteem peaks viima õiglasema lahenduseni ja seega võiks ka seniste võlglaste lapsed päriselt hakata neile välja mõistetud elatist saama.

Perelepitusteenus

Perelepitusteenuse seaduse eesmärk on toetada vanemaid lahkumineku järel oma alaealise lapse edasises elukorralduses kokkuleppele jõudmisel, soodustada vanemate koostööd lapse kasvatamisel ning seeläbi tagada lapse huvide kaitse ja heaolu. Täpsemat infot selle teenuse kohta saab SIIT.

Küsimused ja vastused elatiskalkulaatori ja miinimumelatise maksmise korra kohta

Kellele on mõeldud kalkulaator?

1. jaanuaril 2022 jõustunud elatise arvutamise valem, mille kohta kalkulaator on tehtud, puudutab vaid neid elatise asju, milles puudub varasem kohtulahend või notariaalne kokkulepe elatise summa kohta. Automaatselt ükski enne 1. jaanuari 2022 välja mõistetud või notariaalselt kokku lepitud elatise summa ei muutu.

Kalkulaatoris ajakohastatakse iga aasta 1. aprilliks tarbijahinnaindeksi ja keskmise brutokuupalga muutumisega seoses elatise baassummat ja kohustatud vanema brutosissetulekut. Juhul, kui muutuvad peretoetuste suurused, ajakohastatakse vastavalt muutustele ka peretoetuste väärtusi.

Mis saab vana seaduse ajal alanud kohtuvaidlustest?

Kohus lähtub elatise hagide puhul hageja nõudest ja hetkel kehtivast seadusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega teeb kohus ka pooleliolevates elatise asjades lahendi hetkel kehtiva seaduse järgi.

Alates 1. jaanuarist 2022 muutus vaid miinimumelatise kindlaksmääramise kord ja sellega seoses ka miinimumelatise suurus. Alates 1. veebruarist 2023 muutus lasterikka pere toetuse arvestamine elatise kindlaksmääramine. Üldpõhimõte ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramise kohta jäi samaks. Perekonnaseaduse § 99 näeb ette, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Seega teeb kohus perekonnaseaduse alusel kindlaks lapse vajadused ja tema vanemate võimalused ning määrab sellest lähtudes kindlaks vajaliku elatise suuruse. Kui elatist nõuti miinimumelatise ulatuses vana määra järgi (292 eurot), siis võib kohus uuest regulatsioonist lähtudes nõuda hagejalt täiendavaid tõendeid või selgitusi lapse tegelike kulude kohta selles osas, mis ületab seaduse alusel arvutatud miinimumi. Vajadusel saab ka hageja oma nõuet menetluses muuta või täpsustada.

Kohtuotsus juba olemas, kas sellega välja mõistetud elatise summa muutub?

Põhireeglid enne 1. jaanuari 2022 kohtu poolt välja mõistetud elatise summade kohta:

• kõik lapsed, kes olid aastal 2021 õigustatud kohtulahendi alusel saama 292 eurot elatist kuus, saavad ka edaspidi 292 eurot elatist kuus;
• kõikidel lastel, kes olid aastal 2021 õigustatud kohtulahendi alusel saama elatist iga-aastaselt muutuva suurusena rohkem või vähem kui 292 eurot kuus (näiteks 25% kuupalga alammäärast või kahekordset seadusjärgset miinimumelatist), muutub summa vastavalt kuupalga alammäära muutumisele senisel moel ka edaspidi;
• kõik lapsed, kellele on kohus enne 1.01.2022 elatise välja mõistnud muutumatu summana (näiteks 200 eurot või 500 eurot kuus), saavad ka edaspidi samas summas elatist.

Kui elatis on juba kohtu poolt välja mõistetud, siis see summa alates 2022. aastast ei muutunud. Ainus varasemaid elatise asju puudutav muudatus on kui kohus elatise kindlaks määranud poole kuupalga alammäära ulatuses või seadusjärgse miinimumelatisena (sõltub kohtuotsuse sõnastusest), siis see summa jääb 2021. aasta tasemele (292 eurot kuus ühe lapse kohta). Kui vanem või laps selle summaga ei nõustu, siis on võimalik kohtusse pöörduda elatise summa muutmiseks. Oluline on seejuures silmas pidada, et kohus lähtub elatise summa ümbervaatamisel muutunud elatise arvutamise aluste kõrval eeskätt sellest, et elatise summa kataks lapse tegelikud vajadused.

Olemas on enne 2022. aastat tehtud kohtulahend elatise kohta, kuid kohustatud vanem tasub
elatist selles ettenähtust väiksemas summas, viidates õiguse muutumisele

Uus elatise kindlaksmääramise valem ei rakendu varasematele elatise asjadele ning enne 1. jaanuari 2022 välja mõistetud elatise summasid automaatselt ei vähendatud. Kui elatist maksma kohustatud vanem senise elatise summaga ei nõustu, on tal võimalik pöörduda kohtusse elatise summa vähendamiseks. Kuni kohus uut elatise lahendit teinud ei ole, kehtib ja on täidetav senine kohtulahend.

Kui kohustatud vanem ei tasu elatist vastavalt kohtulahendile, on last peamiselt kasvataval vanemal võimalik pöörduda kohtutäituri poole kohtulahendi täitmiseks. Kohtutäitur tuleks valida sellest tööpiirkonnast, kus asub maksma kohustatud vanema elukoht või vara.

Vanemad on sõlminud notariaalse kokkuleppe elatise summa osas, mis sellest saab?

• Kui notariaalses kokkuleppes on fikseeritud konkreetne elatise summa, siis see summa ei muutu.
• Kui elatis on notariaalses kokkuleppes seotud kuupalga alammääraga, siis erinevalt kohtulahenditest muutuvad need summad vastavalt kuupalga alammäära muutumisele 1. jaanuarist 2022. Aastal 2023. aastal on pool kuupalga alammäärast 362,50 eurot.
• Kui elatis on notariaalses kokkuleppes seotud seadusjärgse miinimumelatisega, siis tuleks võlaõigusseaduse § 29 lõike 1 kohaselt lähtuda lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui enne 1. jaanuari 2022 lepiti notariaalselt kokku miinimumelatise maksmises, siis oli vanemate ühine tahe tõenäoliselt miinimumelatise varasemast regulatsioonist ning selle regulatsiooniga ette nähtud summast lähtumine. Kui kohustatud vanem leiab, et kokkuleppe sõlmimise hetkel olid mõlemad vanemad teadlikud peatselt jõustuvatest muudatustest elatise regulatsioonis ning sooviti selgelt lähtuda uuest miinimumelatise regulatsioonist, siis tuleb kohustatud vanemal seda tõendada.
• Kui vanemad on leppinud notariaalselt kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda ülalpidamiskokkulepe korraliselt üles. Selleks ei pea ülalpidamist andma kohustatud vanem pöörduma kohtu poole, vaid saab seda teha ülesütlemisavalduse esitamisega teisele vanemale.

Riigikohus on leidnud, et ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks võib anda alust mh asjaolu, et kohustatud vanemalt ülalpidamist saama õigustatud isikute ring on muutunud (näiteks on kohustatud vanema perre sündinud veel lapsi) või kohustatud vanema sissetulek on oluliselt vähenenud või õigustatud vanema oma suurenenud.

Kui sellise kokkuleppe alusel on alustatud täitemenetlust, saab kohustatud vanem (võlgnik) esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, tuginedes ülalpidamiskokkuleppe osalisele või täielikule ülesütlemisele.

Miks ei vähendata elatise summat varasemate elatise lahendite puhul automaatselt?

Automaatselt varasemates elatise asjades uute lahendite tegemine või varasemate lahenditega välja mõistetud elatise summade automaatne muutmine läheks vastuollu kohtulahendi seadusjõu põhimõttega. Ei ole põhjust eeldada, et seadusjärgse miinimumelatise suuruse muutmise tõttu on muutunud ka lapse vajadused või vanema võimalused kohtu määratud elatist maksta.

Kui kohus on lapsele varem elatise välja mõistnud, siis tuleb vaadata uuesti kõiki selle juhtumi asjaolusid, et kindlaks teha, milline elatise summa uue õigusliku regulatsiooni valguses oleks konkreetsel juhul põhjendatud ja vastaks just selle lapse vajadustele. Automaatselt selliseid otsuseid teha ei saa.

Elatise eelnõu rakendussäte oli kompromiss paljude vastandlike huvidega osapoolte vahel ning ilma selleta ei oleks eelnõu suure tõenäosusega vastu võetud.

Näited enne 1. jaanuari 2022 välja mõistetud elatisest

Kohustada vanemat A tasuma lapsele X igakuist elatist 200 eurot kuus alates 18. august 2021.a. kuni lapse X täisealiseks saamiseni.

Elatise summa jääb samaks, sest see on välja mõistetud kindla summana.

Elatis on välja mõistetud ½ palga alammäärast, kuid sellest on tehtud kohtuotsuses
mahaarvamisi näiteks ½ peretoetuse ulatuses.

Elatise summaks jääb alates 1. jaanuarist 2022 ja ka järgnevatel aastatel 292 eurot ja see summa ei sõltu enam kuupalga alammäära muutumisest, sellest arvutatakse maha kohtuotsusega ette nähtud osa peretoetusest.

Mõista vanemalt B välja lapse X kasuks igakuine elatis 132 eurot kuus alates 01.12.2020, kuid mitte vähem kui 45% seaduse alusel ettenähtud elatise miinimummäärast kuus kuni lapse X täisealiseks saamiseni.

Elatise summa jääb seotuks Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga ja muutub ka edaspidi koos selle määra muutumisega. (Näiteks aastal 2022 on selles asjas uus elatise summa 147,15 eurot kuus (45% poolest kuupalga alammäärast, mis aastal 2022 saab olema 654 eurot kuus).

Mõista vanemalt C alates 1. märtsist 2021 kuni lapse X täisealiseks saamiseni lapse X kasuks välja elatis, mis vastab ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale.

Elatise summaks jääb alates 1. jaanuarist 2022 ja ka järgnevatel aastatel 292 eurot ja see summa ei sõltu enam kuupalga alammäära muutumisest.

Välja mõista vanemalt D lapse X ülalpidamiseks igakuine elatis 270 eurot, kuid mitte vähem kui Eesti Vabariigis kehtestatud elatise alammäär kuni X täisealiseks saamiseni.

Elatise summaks jääb alates 1. jaanuarist 2022 ja ka järgnevatel aastatel 292 eurot ja see summa ei sõltu enam kuupalga alammäära muutumisest.

Mõista vanemalt E lapse X kasuks välja igakuine elatis alates 1. juunist 2020 kuni lapse X täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud määras.

Elatise summaks jääb alates 1. jaanuarist 2022 ja ka järgnevatel aastatel 292 eurot kuus ja see summa ei sõltu enam kuupalga alammäära muutumisest. Kuigi elatise suurus on siin seotud perekonnaseaduse konkreetse paragrahviga, mis paneb paika elatise miinimummäära ja mis 1. jaanuaril 2022 muutub, tuleb lähtuda kohtulahendi tegemise hetkel kehtinud seadusest, sest kohus ei saanud lahendi tegemise hetkel teada, kas ja kuidas see säte tulevikus muutub.

Siiski rakendub seadusemuudatustega koos lisatud rakendussäte, mis näeb ette, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

Välja mõista vanemalt F lapse X ülalpidamiseks igakuine elatis alates 01.08.2020 kuni X-i täisealiseks saamiseni, perekonnaseaduse §-s 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (s.o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära), millest kostjal on õigus hagejale maksmisele kuuluvast igakuisest elatisest eelnevalt maha arvata 50 % perehüvitiste seaduse § 17 alusel hagejale makstud igakuisest lapsetoetusest.

Elatise summaks jääb alates 1. jaanuarist 2022 ja ka järgnevatel aastatel 292 eurot, millest arvestatakse maha pool lapsetoetust ja see summa ei sõltu enam kuupalga alammäära muutumisest. Küll aga sõltub see summa lapsetoetuse määra muutumisest.

Kohtuotsusega on välja mõistetud suurem elatise summa, kui kalkulaator näitab, et uue
valemi alusel maksma peaksin. Kuhu peab pöörduma?

Kalkulaatori abil keskmise brutokuupalga alusel arvutatud elatise summa on minimaalne summa, mida vanem oma lapsele igakuiselt tasuma peab. Tegelik elatise summa sõltub eeskätt lapse vajadustest, aga ka kummagi vanema varalisest seisust ja vanemate omavahelisest laste kulude jaotusest. Seega tegelik summa võibki olla kalkulaatori abil arvutatud summast suurem. Kui siiski laps või üks vanematest enne 1. jaanuari 2022 välja mõistetud elatise summaga nõus ei ole, siis on võimalik pöörduda kohtusse elatise summa muutmiseks, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

Kohtumenetluses ei lähtu aga kohus mitte üksnes kalkulaatori tulemusest, vaid võtab arvesse kõiki asjaolusid tervikuna, sh eeskätt lapse tegelikke vajadusi.

Kohustatud vanema sissetulek on väiksem, kui Eesti keskmine brutopalk. Miks seda
kalkulaatorisse sisestada ei saa?

Kalkulaatorisse ei saa sisestada Eesti keskmisest brutokuupalgast väiksemat palgasummat, kuna keskmine brutokuupalk on miinimumelatise arvutamise aluseks ja miinimumelatisest väiksemas summas saab kohus elatise välja mõista vaid mõjuval põhjusel, näiteks kui kohustatud vanem on töövõimetu või kui tema teised lapsed jääksid majanduslikult halvemasse seisu. Väike sissetulek ei ole perekonnaseaduse järgi miinimumelatise vähendamise aluseks.

Kuidas ja mis alustel arvutatakse elatisest maha elatist maksma kohustatud vanemaga koos veedetava aja hulk?

Mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning elatis peaks reeglina katma pool lapse igakuiseks ülalpidamiseks vajalikest kuludest (teise poole katab teine vanem vahetult). Seega sisuliselt on üks vanem kohustatud lapsele ülalpidamist andma 15 päeva ulatuses igal kuul.

Kui kohustatud vanem veedab lapsega keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse ka miinimumelatise arvutamisel summat selle aja võrra. Seega, kui lahus elav vanem veedab lapsega näiteks 8 päeva kuus, siis eeldatakse, et ka tema rahuldab lapse vajadused sel ajal vahetult ning seetõttu vähendatakse miinimumelatise arvutamisel sellises olukorras elatise suurust proportsionaalselt.

Arvutuskäik (juhime tähelepanu, et seaduse seletuskirjas on arvutuskäigus viga):
kohustatud vanemaga veedetav aeg: 8 päeva on x %,
miinimumelatise alusel ülalpeetav aeg: 15 päeva on 100 %,
(8 päeva * 100 %) / 15 päeva = 53,33 %.
Laps elab kohustatud vanema juures igakuisest kohustatud ajast 53,33%. Seetõttu väheneb elatis selle protsendi võrra.

Kuidas võetakse arvesse lasterikka pere toetust elatise summa kindlaksmääramisel?

Seaduse kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates 01.02.2023 kehtima hakanud perekonnaseaduse muudatusega võetakse elatise summa kindlaksmääramisel arvesse pooles ulatuses lasterikka pere toetust. Uue muudatusega kaotati ära eeldus, et lasterikka pere toetust arvestatakse elatise arvutamisel eestkätt siis, kui seda saadakse vaid ühiste laste eest, kelle eest arvutatakse elatist.

Elatise summa kindlaks määramisel võetakse arvesse lasterikka pere toetust kolme kuni kuue lapse puhul 325 eurot ja seitsme või enama lapse puhul 425 eurot, mis jaguneb võrdselt mõlema vanema kasuks ning jagatakse omakorda laste arvuga, kes toetust saavad.

NB! Kalkulaatoris ajakohastatakse iga aasta 1. aprilliks tarbija hinna indeksi ja keskmise brutokuupalga muutumisega seoses elatise baassummat ja kohustatud vanema brutosissetulekut. Juhul, kui muutuvad peretoetuste suurused, ajakohastatakse vastavalt muutustele ka peretoetuste väärtusi.

Kuidas võetakse arvesse lasterikka pere toetust elatise summa kindlaksmääramisel siis, kui perele jätkatakse toetuse maksmist osaliselt?

Õigus lasterikka pere toetuse maksmise jätkamisele on neil, kellel oli õigus lasterikka pere toetusele 2023. aasta 1. jaanuari seisuga või pärast seda. Lasterikka pere toetuse saamise õigus on seotud lapsetoetuse saamise õigusega.

Lasterikka pere toetuse maksmist jätkatakse kahe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest (s.o. 433,33 eurot), kui peres kasvab kaks last, kellel on õigus saada lapsetoetust ning ühe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest (s.o. 216,67 eurot), kui peres kasvab üks laps, kellel on õigus saada lapsetoetust. Elatise summa kindlaks määramisel võetakse seda toetust arvesse pooles ulatuses, nagu ka tavaolukorras, mis jaguneb mõlema lapsevanema kasuks ning seejärel jaguneb vastavalt kahe lapse või
ühe lapse vahel, sõltuvalt sellest, mitu last peresse on alles jäänud, kel on õigus lapsetoetust saada.

Mis saab vana seaduse ajal alanud kohtuvaidlustest?

Kohus lähtub elatise hagide puhul hageja nõudest ja hetkel kehtivast seadusest.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega teeb kohus ka pooleliolevates elatise asjades lahendi hetkel kehtiva seaduse järgi.

Alates 01.01.2022 muutus vaid miinimumelatise kindlaksmääramise kord ja sellega seoses ka miinimumelatise suurus. Alates 01.02.2023 muutus lasterikka pere toetuse arvestamine elatise kindlaksmääramisel. Üldpõhimõte ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramise kohta jäi samaks. Perekonnaseaduse § 99 näeb ette, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja
kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Seega teeb kohus ka muudetud perekonnaseaduse alusel kindlaks lapse vajadused ja tema vanemate võimalused ning määrab sellest lähtudes kindlaks vajaliku elatise suuruse. Kui elatist nõuti miinimumelatise ulatuses vana määra järgi (292 eurot), siis võib kohus uuest regulatsioonist lähtudes nõuda hagejalt täiendavaid tõendeid või selgitusi lapse tegelike kulude kohta selles osas, mis ületab uue seaduse alusel arvutatud miinimumi. Vajadusel saab ka hageja oma nõuet menetluses muuta või täpsustada.

Miks ei saa vanematele lastele elatist arvutada, näiteks kutsekoolis õppivale?

Miinimumelatise kord on ettenähtud vaid alaealistele lastele. Alates lapse 18-aastaseks saamisest kehtivad üldised ülalpidamise kindlaksmääramise alused (ülalpidamist vajava isiku elustandard ja ülalpidamiseks kohustatud isiku võimalused ülalpidamist anda) ning ei ole ette nähtud kindlat miinimumsummat. Seetõttu seda kalkulaator ka ei kajasta.

Elatist tuleb maksta mitmele lapsele, kes elavad erinevates peredes. Kuidas seda arvutada?

Kui lapsed kasvavad erinevates peredes, siis tuleb inimesel endal need summad lihtsalt kokku liita – arvutada saab ühe pere laste elatist korraga. Sellises olukorras ei vähendata ka elatise summat alates teisest lapsest, kuna kokkuhoidu mitme lapse korraga kasvatamisel ei teki.

Kas vanemad võivad kokku leppida ka teistes summades?

Eelnõu paneb paika valemi elatise miinimumsumma arvutamiseks. Ka uue regulatsiooni järgi saavad vanemad kokku leppida või kohus välja mõista elatise miinimumist suuremas summas, kui lapse vajadused ja/või kohustatud vanema sissetulekud on suuremad. Uuest miinimumist väiksemas summas saab kohus elatise välja mõista vaid erandjuhul, näiteks kohustatud vanema töövõimetuse korral või kui kohustatud vanema teised lapsed jääksid elatist saavate lastega võrreldes halvemasse olukorda.

Kas valida omavaheline kokkulepe või kohtuotsus?

Perekonnaseadus näeb ette, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Seega on last peamiselt kasvataval vanemal õigus kohtusse pöörduda kokkuleppest sõltumata. Kohtumenetluses tuvastatakse, millised on lapse kulud ja vajadused ning vanema võimekus elatist tasuda.

Teine vanem ei luba lapsega suhelda, miks pean maksma elatist?

Perekonnaseadus näeb ette, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle (PKS § 137 lg 1).

Sõltumata hooldusõiguse kuuluvusest on vanemal õigus oma lapsega suhelda. Perekonnaseaduse § 143 lõige 1 näeb ette, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Kui ei võimaldata lapsega suhelda, tuleb pöörduda kohtusse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, kuid see ei ole aluseks elatise mittemaksmiseks. Lapsel on õigus saada oma vanematelt ülalpidamist sõltumata hooldusõiguse kuuluvusest või lapsega kohtumise korrast.