Eraisikud saavad avada LHV Pangas ettevõtluskonto ja läbi selle tasuda ettevõtlustuluga seotud maksukohustuse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel.
Ettevõtluskonto avanud inimesel ei ole kohustust registreerida end ettevõtjana ega pidada tulude ja kulude arvestust. Maksud arvestatakse tulult maha automaatselt. Rohkem infot SIIT.
Hüvitistega seoses on oluline teada, et ettevõtluskonto kaudu tulu saamine on samaväärne töötamisega. See tähendab, et kui töötamine mõjutab kuidagi hüvitise saamist, siis samad reeglid kehtivad ka juhul, kui saad tulu läbi ettevõtluskonto.
Perehüvitised
Ettevõtluskonto omamine mõjutab vanemahüvitist. Teiste perehüvitiste saamist ettevõtluskonto omamine ja selle kaudu tulu saamine ei mõjuta.
Vanemahüvitise suuruse arvutamisel
läheb arvesse ka ettevõtluskonto kaudu saadud tulu. Seda ei arvestata aga saadud tulu suuruse järgi, nagu tavapärase töötasu puhul. Ettevõtluskontole laekuvale tulule on kehtestatud väiksem maksumäär ja sellelt makstakse vähem sotsiaalmaksu. Vanemahüvitise arvutamisel lähevad arvesse aga just kõigilt tuludelt arvestatud sotsiaalmaksud kokku.
Ettevõtluskontole laekunud summast vanemahüvitises arvesse mineva summa teada saamiseks võetakse ettevõtluskontole laekunud tulult tasutud sotsiaalmaks ja jagatakse tavapärase Eestis kehtiva sotsiaalmaksu määraga (33%).
| Näiteks, kui ettevõtluskontole on kuus laekunud 1000 eurot, siis sellelt arvestatakse kõigiks maksudeks kokku maha 1000 x 20% = 200 eurot. Selles sisaldub tulumaks, sotsiaalmaks ja kohustusliku kogumispensioni makse, kui inimene on II sambaga liitunud. Sotsiaalmaksu osa sellest on: 200 x 33 / 55 = 120 eurot (juhul, kui inimene on liitunud kogumispensioni II sambaga. Kui tulu saaja ei ole kogumispensioniga liitunud, on valem 200 x 33 / 53 = 124,53 eurot). Vanemahüvitise jaoks arvesse mineva summa saamiseks jagatakse nüüd saadud tulem 33%ga ja saadakse – 120 x 100 / 33 = 363,63 eurot. See ongi summa, mis võetakse vanemahüvitise arvutamisel arvesse. (Kui inimene ei ole II sambaga liitunud, on arvutuskäik– 124,53 x 100 / 33 = 377,36 eurot.) |
Vanemahüvitise saamise ajal tulu teenimisel
läheb ettevõtluskonto kaudu saadud tulu samuti arvesse väiksemas määras.
Sel juhul võetakse arvesse ettevõtluskontole laekunud tulult tasutud sotsiaalmaks ja jagatakse tavapärase Eestis kehtiva sotsiaalmaksu määraga (33%). Kogu ühes kuus saadud brutotulu arvestatakse kokku. Kui see on väiksem kui pool vanemahüvitise ülempiiri, see vanemahüvitist ei mõjuta. Arvutame vanemahüvitise suuruse ümber alles juhul, kui brutotulu on suurem.
Pensionid
Ka pensionitega seoses on ettevõtluskonto kaudu saadud tulu võrdsustatud töise tuluga.
Vanaduspensioni puhul mõjutab ettevõtluskonto kaudu saadav tulu pensioni suurust.
Iga aasta 1. aprillil arvestatakse pensionid ümber ja võetakse arvesse, kui vanaduspensionär on eelneval aastal saanud töist tulu. Arvesse läheb ka ettevõtluskontole laekunud tulu. Selle arvelt pension suureneb.
Ennetähtaegset vanaduspensioni, toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni toitja kaotuse korral ei maksta
Ettevõtluskonto kaudu saadud tulu mõjutab ennetähtaegse vanaduspensioni ja toitjakaotuspensioni ning toitja kaotuse korral makstava rahvapensioni saamist.
Kui saadakse enne vanaduspensioniikka jõudmist ennetähtaegset vanaduspensioni ning hakatakse samal ajal saama töist tulu (sh. läheb arvesse ettevõtluskonto kaudu saadav tulu) lõpetatakse pensioni maksmine.
Samuti ei maksta töise- või ettevõtlustulu saamisega samal ajal toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral makstavat rahvapensioni. Välja arvatud juhul, kui neid pensioniliike saavad lapsed (kuni 18. eluaastani või õppimise korral 24. eluaastani). Neil on õigus samaaegselt saada nii töötasu kui pensioni.
Nende pensioniliikide maksmine peatatakse alates tulu saamise kuule järgnevast kuust.
Teistel juhtudel ettevõtluskonto omamine pensione ei mõjuta.
Ravikindlustus
Ettevõtluskonto omamine mõjutab ravikindlustust ainult juhul, kui seda on taotlenud inimene, kes:
- ei tööta ja kasvatab kolme või rohkemat alla 19aastast Eestis elavat last, kellest vähemalt üks on alla 8aastane (sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 p 11);
- ei tööta, aga kelle abikaasa töötab ning tema eest tasub sotsiaalmaksu tööandja,
- juhul kui peres kasvab vähemalt üks alla 8aastane laps või vähemalt kolm alla 16aastast last (sotsiaalmaksuseadus § 6 lg 1 p 8).
Neil juhtudel on üks ravikindlustuse saamise tingimus see, et inimene ei tööta. Kuna ettevõtluskonto omamine on võrdsustatud töötamisega, siis seega ettevõtluskonto avamise järgselt enam õigust riigipoolsele ravikindlustusele ei ole. Ravikindlustuse saab sel juhul läbi ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaksu.
NB! Ainult ettevõtluskonto omamine ravikindlustust ei anna!
Ravikindlustuse saamiseks peab ettevõtluskonto kaudu laekuma sotsiaalmaksu vähemalt minimaalse sotsiaalmaksukohustuse ulatuses.
| Näiteks, kui inimene tegutseb ainult ettevõtluskonto kaudu, siis peab tal ravikindlustuse saamiseks laekuma 2022. aastal ettevõtluskontole kalendrikuus vähemalt 1606 eurot. Sellelt ettevõtlustulu maks on 321,20 eurot (1606 × 20%) ja sellest omakorda sotsiaalmaksu osa on 192,72 eurot (321,20 × 33/55 kogumispensioni kohustatud isiku puhul). |
Teised riigipoolse ravikindlustuse saamise võimalused ei ole töötamise või mittetöötamisega seotud ja seega ettevõtluskonto omamine neid ei mõjuta.
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Kui inimene saab ettevõtluskonto kaudu tulu teenuste eest, mida ta käib regulaarselt osutamas mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna riigis (Euroopa Liidu liikmesriigid, Norra, Liechtenstein ja Šveits), kehtivad ka siin sarnased reeglid ettevõtjana tegutsemisega.
Nimelt tuleb teise riiki tööle lähetamise või samaaegselt mitmes riigis tegutsemise puhul taotleda tõendit A1, et määrata kuhu riiki makstakse inimese sotsiaalkindlustusmaksed ja millisest riigist saab ta hüvitisi. Loe lisaks SIIT.
Tõendit A1 tuleb taotleda ainult juhul, kui ettevõtluskonto omanik läheb füüsiliselt teenust osutama teise riiki. See ei puuduta olukorda, kus midagi näiteks müüakse välisriiki, kuid ettevõtluskonto omanik selle jaoks Eestist ei lahku.
