Tihti ollakse arvamusel, et koos elama asudes või abielludes on tulevik rahalise poole pealt kindlam. Ühist elu alustades peaksid kulud inimese kohta vähenema ning tulubaas kasvama. Seda aga eeldusel, et ühel või mõlemal partneril on kokku kolides rahaasjad korras ning pere rahaasju puudutavad otsused võetakse vastu koos.

Pikaajalise püsisuhte alustamisel on olulisteks faktoriteks läbipaistvus ja ettenägelikkus. Lähisuhtele ja üksisiku rahalisele olukorrale võivad salatsemine ja rutakalt tehtud finantsotsused saada saatuslikuks.

TF Banki poole pöördub aeg-ajalt kliente, kelle finantsolukorda on just lähisuhe oluliselt keerulisemaks muutnud. Teeme koos TF Banki juristiga põhjaliku ülevaate peamistest paarisuhet mõjutavatest finantsaspektidest, millega võiksid kursis olla kõik Eesti vabariigi kodanikud olenemata oma perekonnaseisust.

Erinevad kooseluvormid ja varalised suhted

Kooselu alustades on erisoolisel paaril valida kolme variandi vahel: abielu, registreerimata kooselu ja registreeritud kooselu. Samasooliste paaride valikusse jäävad kaks viimast. Juriidilises plaanis on igal variandil oma eesmärk. Valiku tegemisel aga peaksid inimesed lisaks emotsionaalsetele ja traditsioonilistele faktoritele arvesse võtma valitud kooseluvormiga kaasnevaid majanduslikke aspekte.

Abielludes valitakse varaliste suhete paika panemiseks üks kolmest vararežiimist:

• ühisvara režiim,
• lahusvara režiim või
• vara juurdekasvu tasaarvestus.

Mõistetest lähemalt

• Ühisvara – kõik, mis omandatakse abielu jooksul, kuulub mõlemale osapoolele võrdsetes osades. Seetõttu tuleb enamik tehinguid teha ka ühiselt. Enne abielu omandatud vara on üksikisiku oma ning lahutuse korral see jagamisele ei kuulu. Samas, siin on kaks “aga”. Näiteks, kui eluase on lahusvara, kuid seda kasutatakse pere huvides, võib lahusvara omanikust abikaasa vara käsutada, sh koormata hüpoteegiga, võõrandada, anda kolmanda isiku kasutusse vms, ainult abikaasa nõusolekul. Samuti olukorras, kui vara on omandatud laenuga, mida makstakse tagasi ühisvara arvelt, võib lahutuse korral laenumaksetesse panustanud pool raha tagasi küsida (kuigi ta pole kinnisvara omanik).
• Varalahusus – vara on selle abielupoole omand, kelle nimele see registreeritakse. Ühisvara soetatakse kokkuleppel. Näiteks, kui paar ostab korteri, mis kirjutatakse isiku A nimele, kuid laenumakseid tasub isik B, siis lahutades jääb antud kinnisvara isikule A. Kui aga korter on registreeritud mõlema nimele, jagatakse lahutuse korral vara mõlema poole vahel.
• Vara juurdekasvu tasaarvestus – mõlemad pooled on abielu jooksul omandatud vara ainuomanikud ning vastutavad kohustuste eest üksi. Erandiks on tehingud perekonna ühise elamuga. Selleks on vaja mõlema osapoole nõusolekut, sõltumata kummale elamu kuulub. Abielu jooksul omandatud vara (soetisvara) tasaarvestuse tegemisel ei võeta arvesse järgmist vara: enne abiellumist abikaasa omandis olnud vara, abielu kestel tasuta käsutuse teel omandatud vara, tervisekahjustuse ja kehavigastuse tekitamisest tulenevad ning riikliku ja kohustusliku pensionikindlustuse alusel abikaasale kuuluvad õigused ja vara, mis on omandatud tasaarvestamisele mittekuuluva vara arvel.

Praktikas kasutatakse enim kahte esimest varianti. Kui avalduses aga jäetakse abieluvarasuhe valimata, siis kehtib automaatselt varaühisus. Igal juhul kaasneb abiellumisega mõlemale poolele erinevaid kohustusi, mida nad peavad abielu kestel ja pärast selle lõppemist täitma. Lisaks eelloetletud režiimidele saab varalisi suhteid reguleerida ka abieluvaralepinguga. Selle kohta leiab rohkem informatsiooni notarite koja veebilehelt.

Vabaabielu ehk registreerimata kooselus omad seda, mida ostad. Kaasomandi jagamisel kohustusi arvesse ei võeta. Näiteks, kui ostate vabaabielu kestel korteri: korter on mõlema nimel, kuid kodulaen vaid ühe nimel, siis lahku minnes ja vara jagama hakates on mõlemal võrdne õigus oma poolele. Fakt, kes laenu maksis, pole oluline.

Registreeritud kooselu on piiratud versioon abielust, kuid selle sõlmimine ja lõpetamine ning muud kooseluga seotud juriidilised toimingud on lihtsamad kui abielu korral. Ka registreeritud kooselu korral tuleb valida vararežiim, kuid varaga seotud reeglid pole nii selgelt paigas kui abielu korral.

Sissetulek ja selle planeerimine

Püsisuhet alustades on mõlemal inimesel oma kulutamis- ja kogumisharjumused. Erinev on ka inimeste suhtumine eelarvesse. Kooselu alustades loob iga paar ühise tulude-kulude süsteemi. Enamasti lepitakse kokku igapäevakulutuste kandmises ja tehakse plaane lähituleviku suuremate väljaminekute kohta (nt puhkusereis, autoost vms). Tihti aga ei vaadata numbritest kaugemale tulevikku.

Tulevikku mõjutab näiteks ümbrikupalk. Osaliselt või täies osas n-ö mustalt teenimine on halb variant mõlemale osapoolele. Lisaks sellele, et pankadest laenu ja erinevate riiklike toetuste saamine võib olla oluliselt raskendatud, mõjutab ümbrikupalk oluliselt ka õiguskaitset. “Mustalt teenimine” eeldab usalduslikke suhteid tööandjaga. Alluv sõltub ülemusest täielikult ja kui sõprus peaks lõppema, siis pole töötajal erilisi seaduslikke meetmeid, mille abil oma õiguste eest võidelda. See seab omakorda raskesse olukorda suhte teise poole, kelle õlule langeb senisest suurem osa paari finantskohustustest. Seda eriti siis, kui ümbrikupalga saaja peaks tõsise õnnetuse või haiguse tagajärjel invaliidistuma.

Teine eluline näide puudutab teistkordselt kooselu alustajaid ja abiellujaid. Kui ühel või mõlemal poolel on varasemast kooselust lapsed, peab nende toetamist jätkama ka pärast uue kooselu alustamist. Teatud juhtudel peab edasi hoolitsema ka endise kaasa eest (nt kui tegu on töövõimetu isikuga). Ei soovi romantikale kriipsu peale tõmmata, vaid kutsume üles oma eelarve üle põhjalikumalt mõtlema. Eelmisest kooselust tulenevaid kohustusi ei saa päeva pealt kõrvale jätta.

Mõnikord otsustatakse, et kõik pere sissetulekud kantakse ühele kontole. Eks põhjuseid ole siin mitmeid: mugavus, läbipaistvus, kindlus … Samas võib tegu olla ka kohtutäiturite vältimise, kahjulike eluviiside piiramise või hoopis majandusvägivallaga. TF Banki jurist soovitab suhtuda ettevaatlikult ideesse kanda oma sissetulek kellegi teise kontole. Kui ühisvara režiim välja arvata, siis ühiskonto haldamine on kokkulepete küsimus. Kui peaksite ühel hetkel tundma, et vastaspool teeb liiga, siis seda on praktiliselt võimatu tõestada.

Kooselu ja laenud

Eluasemega seotud laenudest rääkisime esimeses punktis. Liigume edasi teise levinud praktikani: pere tarbeks võetakse ühiselt väikelaenu või ostetakse majapidamisse asju järelmaksuga. Enamikul juhtudel vormistatakse laen ühe inimese nimele, kuid makstakse seda koos või jagatakse kulusid muul moel. Kui suhe on tugev ja pere eelarve planeeritud mõistlikult, siis on see lahendus praktiline. Milleks ajada juuksekarva paberimäärimisega lõhki? Kui te aga pole oma kooselus kindel, siis tasuks enne lepingule alla kirjutamist peatuda ja mõelda. Nimelt, kui laenuleping on teie nimel, võib tüli korral vastaspool kiuslikkusest väita, et tema ei tea midagi ja maksa ise oma laenu. Sellisel juhul pigem vältige igasuguseid lisalaenukohustusi, sest ühel hetkel võite jääda nendega üksi.

Veelgi kehvem olukord tekib siis, kui üks pool võtab laenu ilma teise teadmata. Juhul kui ta ei suuda seda tasuda ja jääb võlgadesse, võib krediidiandja minna kohtusse ja pöörata laenu tasumisele. Selleks võidakse nõuda ühisvara jagamist ning võlgnikust abikaasale kuuluva osa müüki, mistõttu võib see protsess kujuneda teisele poolele äärmiselt tülikas. Seega on moraal alati üks: koos laenu võttes mõelge läbi kõikvõimalikud stsenaariumid. Lisaks tülidele võib ette tulla ka muid tõsiseid olukordi: pikk haigusperiood, töökaotus, erinevad õnnetused jms. Igal juhul peab olema plaan B.

Läbikukkunud äriettevõtmine juhatuse liikmena

Eestlased on ettevõtlikud inimesed. Kes osaleb äris väiksemas, kes suuremas mastaabis. Ühist kooselu rajama hakates tasub endale selgeks teha, millega täpsemalt teine pool tegeleb ning milline on valdkonna perspektiiv. Lisaks sellele, et juhatuse liikmele kehtivad teistsugused töötuskindlustuse reeglid, võib ta oma juhtimisalaste otsuste eest vastutada rahaliselt.

Näiteks, kui juhatuse liikme süül tekib äriühingule tõendatult kahju, on viimane kohustatud selle suure tõenäosusega isiklikest vahenditest kinni maksma. Erinevate trahvide ja sanktsioonide tasumiseks kasutab juhatuse liige esmalt oma isiklikke kontosid ja varasid. Kui aga nendest jääb väheseks, asutakse realiseerima tema osa ühisvarast. See aga mõjutab oluliselt suhte teist poolt. Altkäemaksu vms süüteo puhul võib juhatuse liige lõpetada vanglas. Nii ekstreemseks võib kujuneda väheste elu. Sellegipoolest tasub end kurssi viia juhatuse liikme kohustusi ja vastutust puudutavate seaduste ja kohtupraktikaga – elus tuleb ette erinevaid olukordi ning parem on olla valmistunud nendest halvimateks.

Pärimine

Ühisvararežiimiga abielu korral kuulub kaasale eelduslikult pool ühisvarast. Lisaks saab kaasa kadunukese poolest veel vähemalt 25% (kui on olemas esimese järjekorra pärijad – lapsed) ja ülejäänud osa jaguneb teiste pärijate vahel. Kui esimese järjekorra pärijaid ei ole, suureneb abikaasa pärandiosa. Registreerimata kooselu puhul saab teine pool pärida ainult testamendi alusel.

Pärandi vastuvõtmine pole kohustuslik, aga kui otsustate seda teha, peate selle vastu võtma täies mahus. Kahjuks nii ei ole võimalik, et võtate vastu kinnisvara, auto ja muud meelepärased asjad, kuid võlad jätate kellelegi teisele. Kui pole kindel, kui suurte võlgadega on tegemist, saate taotleda pärandvara inventuuri. Sellega kaasnevad muidugi täiendavad kulud ja inventuuri taotlus tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast seda, kui pärija sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kui pärand juhtub olema miinuses (kohustusi on rohkem kui vara), siis kohustustest vabanemiseks kuulutatakse tavaliselt pärast pärandi vastuvõtmist välja pärandvara pankrot.