Läbi viidud pensioniteemalisest uuringust selgus, et suur osa Eesti inimesi ei oska jätkuvalt hinnata, milline saab olema nende sissetulek pensionieas. Pensionipõlves loodetakse endiselt kinnisvara ja laste peale. Paljud on küll teadvustanud, et pensionid saavad olema väiksed, kuid konkreetseid samme oma tuleviku kindlustamiseks pole veel tehtud.
Ligi pooltel on ootused realistlikud
Seda, kui suur saab inimeste sissetulek pensionil olles olema, ei osanud hinnata iga neljas vastaja. Kuigi teadmatus oli keskmisest suurem nooremate vastanute hulgas, siis üllataval kombel ei osanud ka iga kolmas 50+ vanuses vastanu pakkuda, kui suureks võib kujuneda tema pension, mis on äärmiselt muret tekitav. Praeguse elustandardi säilitamiseks pensionieas on vaja lisaks II sambale kindlasti ka täiendavalt säästa, aga nii hilja kogumist alustades jäävad säästud tagasihoidlikuks, sest kogumisaeg jääb liiga lühikeseks.
Positiivse poole pealt võib aga välja tuua selle, et 45% vastanutest on oma pensioniootustega realistlikud, hinnates selle suuruseks kuni 50% pensionieelsest sissetulekust.
Mõtlevad, ega ei tee
Üle poolte vastanutest omab II pensionisammast. Pensioniks täiendava kogumise peale mõtleb, kuid pole selle jaoks veel midagi teinud, iga viies vastaja. Sarnast küsitlust tehti ka kolm aastat tagasi ning vahepealsete aastatega on veidi kasvanud nende osakaal, kes mõistavad vajadust täiendavalt koguda, aga pole veel selleks konkreetseid samme astunud. Eriti suurt muutust on märgata noorte hoiakutes. Vanusegrupis 18–24 eluaastat mõtleb täiendava kogumise peale lausa 41% inimestest.
Loodetakse laste ja kinnisvara peale
Jätkuvalt loodavad paljud tulevikus teenida kinnisvaralt (14%) ja kasutada laste abi (19%). III sambasse kogub vaid 13% vastanutest. Kinnisvarasse investeerimise all peetakse tihti silmas ka oma kodu soetamist, mida on perel ka tulevikus vaja. Siiski oleks hea, kui inimestel tekiks harjumus pensioniks investeerida regulaarselt, näiteks kogudes III sambasse.
Uuringu viis Swedbanki tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Kokku küsitleti 954 Eesti elanikku vanuses üle 18 aasta.
