Laenuvõtjad puutuvad kokku erinevate intressimäärade mõistete ja kujunemisviisidega, mis võivad mõnikord üsna keerulised tunduda. Laenajat huvitab enamasti kõige rohkem see, milline neist on talle soodsaim, sest intressimäärast oleneb laenumakse suurus. Kõige lihtsamalt öeldes on intress laenu hind, mida pangale tuleb laenu kasutamise eest tasuda. See pole küll tavaliselt ainus kulu, mis krediidi võtmisega kaasneb, kuid moodustab laenuga seotud kuludest siiski suurema osa.
Kas intressi arvutatakse laenu jäägilt või summalt?
Tuleks tähele panna, et laenupakkujad võivad laenuintressi arvestada isemoodi – mõned arvestavad intressi laenu jäägilt, teised aga summalt. Esimene viis on laenuvõtjale soodsam, sest laenu jääk, millelt intressi arvutatakse, väheneb igal kuul. Teine arvestus võib osutuda oluliselt kallimaks, sest vaatamata laenu jäägi regulaarsele vähenemisele arvestatakse intressi ikkagi laenu algse summa põhjal.
Kolme liiki määrad
Praktikas jagunevad intressimäärad üldjoontes kolmeks: fikseeritud, fikseerimata ehk muutuv ja kokkulepitud perioodiks fikseeritud intressimäär.
Fikseeritud intressimäära korral lepitakse laenulepingus kokku üks kindel määr, mis lepingu jooksul ei muutu. See on levinud näiteks tarbimislaenude puhul.
Muutuva intressimäära korral, mis on levinud eluasemelaenude, aga väga sageli ka teiste kinnisvaraga tagatud laenude puhul, lepitakse laenulepingus kokku baasintressimäära tüüp ja riskimarginaal. Enim levinud baasintressimäära tüüp, millega muutuva intressimääraga laenulepinguid sõlmitakse, on kuue kuu euribor. Vahel esineb ka 3 ja 12 kuu euribori või panga enda baasintressimäära kasutamist.
Euribor (European Interbank Offered Rate) on üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär. Euribor fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks, mille vältel intressimäär ei muutu. Seega, kui näiteks kliendi laenulepingus on kokku lepitud kuue kuu euribor, siis muutub euribori väärtus lepingu jaoks iga poole aasta tagant ja sellest tulenevalt muutub selle aja möödudes ka laenumakse.
Baasintressile lisanduv riskimarginaal arvutatakse iga kliendi jaoks eraldi ja see sõltub mitmest tegurist: näiteks laenuvõtja varasemast maksekäitumisest, tagatisest ja veel paljudest muudest faktoritest. Riskimarginaal tavaliselt lepingu kestel ei muutu, kui ei ole kehtestatud teisiti.
Kokkulepitud perioodiks (näiteks viieks aastaks) fikseeritud intressimäär on veel üks viis, kuidas saab sõlmida kodulaenu lepingut. Fikseeritud intressimäära perioodi jooksul on klient kaitstud baasintressimäärade tõusu eest ja laenumakse jääb sel ajal samaks. Vaatamata sellele tuleks arvestada, et kui aja jooksul baasintressimäärad langevad, peab fikseeritud intressimääraga lepingu sõlminud laenuvõtja ikkagi maksma lepingus kokkulepitud intressi.
Tasub arvesse võtta, et eluasemelaenu intressimäära fikseerimine ei pruugi olla laenaja seisukohalt alati kasulik, sest mida pikem on laenutähtaeg, seda kõrgem on ka fikseeritud intressimäär ja kaugemas perspektiivis võib tekkida soov laenusumma varem tagasi maksta. Fikseeritud intressimääraga laenu ennetähtaegne tagasimaksmine või fikseeritud intressimäärast loobumine võib aga kaasa tuua täiendava kulu. Intressimäära fikseerimise kohta tasub alati enne otsuse langetamist küsida täpsemat teavet pangatöötajalt.
Tähelepanu tasub pöörata ka krediidi kulukuse määra väärtusele, mis näitab laenu kasutamisest tulenevat aastast kulu ning võimaldab seega erinevaid laenupakkumisi omavahel paremini võrrelda.
Millise kasuks otsustada?
Seda, kas parim lahendus on fikseerimata või kokkulepitud perioodiks fikseeritud intressimäär, on raske ennustada. Soodsamaks või otstarbekamaks võib osutuda nii üks kui ka teine, sest kõik sõltub rahaturu olukorrast ja baasintressimäärade muutumisest – milline laenuintressimäär on ühel või teisel ajahetkel soodsam, oleneb sellest, milline on baasintressimäärade suurus arvutuse või hilisema laenumuudatuse tegemise hetkel.
Tuleb ka arvestada, et ülaltoodud näited on üldised. Spetsiifilisemad vastused intressimäärade kohta saab anda teile pangatöötaja. Alati on mõistlik analüüsida konkreetset lepingut ja tingimusi ning vajaduse korral küsida abi laenunõustajalt.
