Krediidiinfo poole pöörduvad sageli inimesed, kes on laenuga seotud toodet või teenust soetama minnes üllatuslikult teada saanud, et enne uue kohustuse võtmist tuleb vanad võlgnevused Krediidiinfo maksehäireregistris likvideerida. Sageli arvatakse, et kui teenust ei kasutata, arvet ei ole kätte saadud ja võlg on piisavalt vana, siis maksmiskohustust enam ei ole.
Järgnevalt toome välja koos vastustega kuus tüüpilisemat küsimust, millega Krediidiinfo poole pöördutakse.
Miks on mul maksehäire, kui ma ei kasuta teenust enam ammu?
Krediidiinfosse sisestavad maksehäireid vaid need ettevõtted, kellega eraisik on sõlminud lepingu. See tähendab, et vaidlus saab käia vaid lepingu üle. Maksehäire tekib seaduse põhjal alati, kui lepingut ei täideta. Lepingu osapooled peavad tegema kõik endast oleneva lepingu täitmiseks. Soovitame alati lepinguga tutvuda ja uurida, kuidas on lepingu lõppemine kokku lepitud. Enamasti toimub see kas kindlal tähtajal või ühe osapoole teate põhjal. Eraisik peaks pöörduma pretensioonidega esmalt teenusepakkuja poole.
Ma ei ole teenusepakkuja käest mitu kuud arvet saanud.
Isikuga sõlmitud lepingutes on reeglina kokku lepitud ka kord, kuidas toimub üksteisega info vahetamine. Seega on kokkuleppes kirjas näiteks emaili aadress ja/või telefoni number. Kui inimene ei ole oma teenusepakkuja käest teateid saanud, soovitame kontrollida lepingus märgitud aadressi ja kontaktandmete õigsust. Arve mittesaamine ei vabasta kohustustest.
See on nii vana asi ja on kindlasti aegunud.
Aegumine on tsiviilseadustikust tulenev õigus keelduda võla tasumisest, kui võlausaldaja ei ole pika aja jooksul oma võlga sisse nõudnud. Aegumine ei teki automaatselt, vaid seda peab inimene ise kohtult taotlema. Andmekaitseinspektsioon on asunud seisukohale, et tasumata vanad võlad võivad maksehäirena kajastuda 13 aastat. Aegumise kohta saab täpsemat informatsiooni Andmekaitse Inspektsiooni juhisest.
Ma ei teadnudki, et mul on maksehäireid.
Mõnikord võivad maksehäired tekkida ka inimese teadmata, näiteks siis, kui olete sõbra abistamiseks sõlminud enda nimele järelmaksuga mobiiltelefoni lepingu, kuid sõber jätab hiljem arve maksmata. Selleks, et eraisikud saaksid ise oma maksehäireid kontrollida, on Krediidiinfo loonud spetsiaalse eraisikute portaali www.e-seif.ee. Enda maksehäirete vaatamine on tasuta.
Mida teha, kui ma ei suuda oma võlgnevusi tasuda?
Soovitame pöörduda võlanõustajate poole, nemad aitavad. Häid nõuandeid, kuidas käituda makseraskuste korral, leiab ka Finantsinspektsiooni lehelt minuraha.ee.
Kes sisestavad eraisikute võlgnevusi Maksehäireregistrisse?
Maksehäireregistrisse sisestavad maksehäireid vaid ettevõtted, kes on sõlminud eraisikuga lepingu. Seega on maksehäire alati tekkinud lepingu rikkumisest. Lisaks peab olema tasumistähtajast möödas vähemalt 45 päeva ning võlg peab olema koos intresside ja viivistega suurem kui 30 eurot. Pärast võlgnevuse tasumist säilib eraisikute info Maksehäireregistris kolm aastat ning pankade jaoks on info kättesaadav viis aastat.
Maksehäireregister on loodud Eesti pankade poolt 2001. aastal ning registrit haldab Krediidiinfo AS. Maksehäireregister sisaldab 700 000 unikaalset maksehäiret nii ettevõtete kui ka eraisikute kohta. Infot maksehäirete kohta sisestavad Eesti ettevõtted pea kõikidest eluvaldkondadest, näiteks pangandus, side, telekommunikatsioon, kütus, kaubandus, ehitus jne.
