Noored koguvad hea meelega raha lühiajalisteks eesmärkidest, selgus poliitikauuringute keskuse Praxis värskest säästmiskäitumise uuringust, kus küsiti 18- kuni 26-aastastelt noortelt nende säästmisharjumuste kohta. Selgub, et Eesti noored ei mõtle väga kaugele ette. Kui raha kõrvale pannakse, siis enamasti lähemaid eesmärke silmas pidades, näiteks reisimiseks, pulmapeo korraldamiseks või mõne suurema ostu tegemiseks. Osa noori kogub raha õpinguteks, mis aitaksid neil leida tulevikus tasuvama töökoha.
Küsitluses osalenud noored usuvad, et just hea haridus ja ettevõtjaks hakkamine tagavadki tulevikus suurema sissetuleku. Nad on veendunud, et korralik sissetulek on osa pensionikindlustusest. Samas ei mõtle noored eriti sellele. Et aga elu jooksul võiks inimest tabada näiteks haigus, mis vähendab töövõimet ning seetõttu ka sissetulekuid, seda noored pigem ei usu.
Peamiste põhjustena, miks raha kõrvale ei panda, nimetavad noored kindlustunde puudumist tuleviku suhtes, elukalliduse tõusu ning pankade ebapiisavat usaldusväärsust. Nad kahtlevad, kas meie pensionisüsteem on ikka jätkusuutlik ning kas praeguste intressimääradega on üldse mõtet pikas perspektiivis säästa. Ka ei ole noortel võtta head eeskuju oma vanematest, sest nemadki ei ole märkimisväärselt säästmisele panustanud.
Mis paneks noori säästma?
Noored ise arvavad, et neid innustaks raha koguma mõni käegakatsutav eesmärk, näiteks reis või oma korteri ostmine. Raha koguma paneks ka kõrgem intressimäär, samuti n-ö hirmufaktorid, nagu võimalik töökaotus või siis oht, et riik enam tulevikus pensioni ei maksa ja inimene peab ise, ilma kõrvalise abita, hakkama saama.
Noorte meelest on meedias olnud säästmisest ja eriti pensionisammastest juttu piisavalt. Hästi oluliseks peavad noored seda, et räägitaks ka tarbimiskultuurist ning innustataks tarbimist vähendama. Nad leiavad, et riik peaks kindlasti inimesi neil teemadel harima, samuti leevendama kogumisega seotud hirme ning edendama säästlikku mõtteviisi.
Mängulised lahendused ja märkamatu säästmine oleks meeltmööda
Uuringu autorid pakkusid erinevaid lahendusi, kuidas võiks inimestes säästmisharjumusi kasvatada. Noortele meeldis kõige enam mõte säästmist populariseerivast meediakampaaniast. Samuti rõhutati, et noortele mõeldud säästmislahendused võiksid olla mängulisemad. Näiteks kulusid näitlikustava rahaplaneerimise vahendi või säästmiseesmärgi kalkulaatori abil saaks raha kõrvalepanemise muuta isegi põnevaks ja hasartseks tegevuseks.
Noortele meeldis ka märkamatu säästmise mõte: töötaja lepib tööandjaga kokku, et viimane kannab 95 protsenti palgast töötaja arvelduskontole ja ülejäänud raha läheb säästmis- või pensionikontole. Sellist kogumisviisi pidasid noored sobivaks just neile, kel ei ole kogemusi ega teadmisi investeerimisest.
Säästma meelitaks ka pangapoolne algatus. Kui inimese sissetulekud suurenevad, võiks pank teha kliendile personaalse pakkumise lisasummade paremaks hoiustamiseks. Noored tõlgendasid sellist sammu kui tunnustust panga poolt.
Pikaajaline raha kogumine on võrreldav kestvat pingutust ja enesedistsipliini nõudvate ettevõtmistega, nagu maratoniks treenimine või kehakaalu vähendamine. Iga inimene kogub raha erinevalt ja sellepärast on vaja ka erinevaid säästmislahendusi. Oluline on säästma asudes mõelda läbi oma eesmärgid ning siis valida just endale sobivaim tee jätkamiseks.
