Kui mõned aastad tagasi võisid viipemaksed tekitada elevust ja väiksemates poodides ka kohmetust, siis tänaseks ei ole mobiiltelefoni või nutikellaga maksja ostukeskuses enam harv nähtus. Siiski on neid, kes kõhklevad, kas nutimaksed on igapäevaseks kasutamiseks piisavalt turvalised. SEB Turbekeskuse turbejuht Kätlin Kukk selgitab, mida peab nutiseadmetega makstes kindlasti tähele panema.
“Nutiseadme abil tehtud maksed on turvalised. Võrreldes tavapärase pangakaardi maksega on viipemakse juba selle poolest mugavam ja turvalisem lahendus, et maksja ei pea tundmatute inimeste juuresolekul vajutama oma PIN-koodi. Nutiseadmest ei saa ka niisama lihtsalt raha kellegi kontolt pahatahtlikult üle kanda,” ütles Kätlin Kukk.
Tema sõnul on nutiseadmes erinevaid makselahendusi pakkuvad rakendused üles ehitatud nii, et neid saabki kasutada vaid siis, kui seadmes on tagatud ettenähtud turvanõuded. “Näiteks ei ole võimalik enne rakendust kasutada, kui oled mobiilis vajalikud miinimum turvavidinad sisse lülitanud või sedastanud. See tagab esmased turvanõuded, ent sealt edasi oleneb turvalisus valdavalt nutiseadme omanikust,” selgitas Kukk.
SEB turbekeskuse turbejuht rõhutas, et ükskõik, kas inimene kasutab maksmiseks sularaha, deebetkaarti või nutiseadmega viipemakset, lasub lõplik vastutus turvalisuse tagamise eest siiski kasutajal endal. “Kindlasti tasub seadmete turvalisust suurendada. Juba ainuüksi ekraaniluku kasutamine on lihtne, ent suur samm selleks, et kõrvalised isikud ei saaks järelevalveta jäänud seadmes olevat infot kuritarvitada,” tõi Kukk välja ja lisas, et oluline on ka oma mobiiltelefoni ja nutikella tarkvara regulaarselt uuendada.
Mööda minnes raha maha võtta pole võimalik
Lihtsalt inimesest mööda minnes Kuke sõnul seadmest või kaardilt raha maha võtta pole võimalik. Nii nutiseade kui viipemakse funktsiooniga pankakaart vajavad tehingu sooritamiseks väga lähedast kontakti makseterminaliga ning enamasti on erinevate rakenduste abil makstes siiski vaja eemaldada seadme ekraanilukk.
“Ebameeldivate üllatuste vältimiseks, oleks hea hoida oma kontodel limiidid nii madalad kui võimalik, juhuks kui midagi ka juhtub, siis poleks võimalik kõiki rahalisi vahendeid varastada. Kui kasutada nutiseadet maksmiseks, siis peaks sellel alati olema ekraanilukk,” soovitas Kukk.
Kukk nentis, et üsna tavalised on juhtumid, kus vanema telefoni kasutades on lapsel ligipääs tema kaardiandmetele, näiteks videomängu eest maksmiseks või teeb laps ostu ise seda teadvustamata. “Kui lubate oma lapsel enda telefoni kasutada, rääkige eelnevalt läbi, kas laps tohib teie telefoniga oste sooritada ning veenduge, et olete välja logitud kontodelt, millega teie kaart on seotud,” rõhutas Kukk.
Veel tõi SEB turbekeskuse turbejuht esile, et ekstra tähelepanelik tasub olla reisides – nii makstes kui ka asjadel silma peal hoides. Olulised esemed ei tohiks kunagi omaniku vaateväljast lahkuda ja peaksid olema omanikuga kaasas või turvaliselt kindlas paigas. “Turvalisuse huvides ei tasu anda arvet makstes klienditeenindajale oma pangakaarti ega nutiseadet, vaid tasuda arve ise kaarti või muid võimalusi kasutades,” soovitas Kukk.
Viis nõuannet nutiseadmega turvaliselt maksmiseks
- Seadistage oma mobiilis või kellas alati kõik võimalikud turvalisust tagavad funktsioonid, näiteks ekraanilukk, lisakinnituskoodid, näotuvastus ja sõrmejälje lugeja.
- PIN-koodi valides tuleks vältida lihtsaid numbrikombinatsioone, nagu näiteks “1234” või “0000”.
- PIN-koode ei tohiks panna kirja paberile või telefoni, mida hoiate maksevahendi läheduses.
- Hoidke maksevahendil, olgu selleks siis nutiseade või viipekaart, limiidid sedavõrd madalad, et nende kadumise või varguse korral ei oleks võimalik tekitada suurt kahju.
- Alati, kui kahtlustate nutiseadme või kaardi väärkasutust, siis tuleks viivitamatult teavitada olukorrast panka. Selleks tuleks kasutada panga ametlikul kodulehel olevaid kontakte. Mida kiiremini pangaga ühendust võtta, seda tõenäolisem on kiiremini sulgeda edasist kuritarvitust võimaldavad teekonnad.
