Inkassofirmade tegevust ei reguleeri täna mõni eriseadus ning ei eristu see oma õiguslikust seisundist mõnest muust äriühingust. Tegemist on täiesti tavalise ettevõtlusega, mille pakutavaks teenuseks on võlgade sissenõudmine.
Inkassofirmade ärimudel on iseenesest lihtne
- inkassofirma ostab võlausaldajalt võlanõude,
- inkassofirma esindab võlausaldajat nõude esitamisel,
mille järel asutakse võlgnikult kohustuse täitmist nõudma. Ühiskonna hea maksejõulisus on kaasa aidanud inkassofirmade äritegevuse õitsengule, sest ollakse heldelt nõus täitma kohustusi, mille täitmise nõudmiseks on õigus minetatud või puudub sootuks.
Tasub tähele panna, et inkassofirma poolt saadetud nõudekirjast või teavitusest ei tasu end siiski lasta heidutada, sest on üpris tavapärane, et esitatud nõue võib olla aegunud või võib esitatud nõue olla vaieldav, mh võib nõue puududa. Kahtluse korral tuleks sellise nõude saamisel eelkõige säilitada rahu, terve mõistus ning võib olla on mõistlik lasta sellise nõude aluseks olevad asjaolud mõne teadlikuma inimese poolt üle vaadata.
Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lõikele 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg reeglina kolm aastat. Täiendavalt tuleb lisada, et aegumistähtaeg võib sõltuvalt tehingust olla ka pikem. Kohustuse tahtlikul rikkumisel on aegumistähtaeg kümme aastat. Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades kümne aastase tähtaja kohaldamiseks piisav (RKTKo 3-2-1-79-09 p 11). Seega sõltub ka kohustuse tahtlik rikkumine eelkõige iga võlasuhte spetsiifikast, nõudes eraldi analüüsi ning mille tõendamise kohustus lasub võlausaldajal.
Hoolimata asjaolust, et nõue on aegunud, ei tähenda see siiski seda, et nõuet ei eksisteeri. Oluline on teada, et isegi aegunud nõude täitmisel ei saa võlakohustuse täitnud võlgnik üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Nõude aegumine tähendab, et seaduses sätestatud tähtaja jooksul on võlausaldajal võimalik saada õiguskaitset oma esitatava nõude kohtulikuks maksmapanekuks. Kui võlausaldaja oma seadusest tulenevat õigust tähtaegselt ei kasuta, minetab ta õiguse pöörduda võlgniku vastu kohtusse võlgnetava kohustuse täitmiseks.
Seejuures võib inkassofirma esitatud nõudega seotud asjaolud külvata segadust, kui nõue ise satub olema vaieldav. Soovitusena tasub iga sellise nõude saamise korral olla äärmiselt tähelepanelik ning viia end sellise nõude seisukohalt olulisega kurssi, sh tutvuda seadusandluse ja asjakohase kohtupraktikaga. Tundub ebaõiglane anda järele perioodiliselt laekuvate teavituste laviinile või muule survele, kui nõude alus või selle esitamisega seotud asjaolud on ebaselged või esitamisel puudub õiguslik alus.
Olulise jutu kokkuvõtteks soovitame alati võtta aega, et tutvuda esitatud nõude sisu ja asjaoludega. Vastavalt vajadusele küsida lisaselgitusi nõude esitajalt ning võimalusel konsulteerida kellegi asjast teadlikumaga. Kui analüüsi tulemusel peaks siiski selguma, et esitatud nõudel on seaduslik alus, soovitame kindlasti võlgnikul kontakteeruda võlausaldajaga võlasuhet lõpetava kokkuleppe saavutamiseks.
