Pension võib tunduda mägede taga, kuid selleks valmistuma hakata pole kunagi liiga vara. Maailm muutub kümnete aastate jooksul palju ning enda tulevikku meist keegi ette ei näe. Küll aga saad praegu seada eesmärke, millist vanaduspõlve sa sooviksid. Need omakorda dikteerivad sinu praeguse elustiili ja pensioniks valmistumise strateegia. Elada mõnusalt ja muretult on hea, aga liiga üldine siht. Soovitame alustada konkreetsemate, praktilisemate küsimuste lahendamisega ja sealt edasi vaadata, millised on sinu võimalused ilusa pensioniaja tagamiseks.
Millal plaanid pensionile minna?
Mõned inimesed eelistavad pensionile jäämist edasi lükata, kuna neile meeldib nende töö. Nad jätkavad tööl käimist kas täis- või osalise koormusega. Samas, teised viivitavad töölt lahkumisega, kuna neil pole muud võimalust. Alati on ka neid inimesi, kas soovivad ja saavad varem pensionile jääda. Arvesse tuleb ka võtta muutuvaid riiklike regulatsioone. Pane paika soovitud pensioniiga ja mõtle läbi, millised on sinu võimalused.
Kuidas sinu pensionisambal läheb?
See on teema, millele tuleks regulaarselt tähelepanu pöörata. Uuri igakuiselt, milline on sinu pensionisammaste tootlikkus ja prognoos. Kas sellest piisab muretu pensionipõlve tagamiseks? Või tasub panka vahetada ja lisaks pensionifondile veel kuhugi investeerida?
Millised on sinu finantskohustused?
Vaata üle oma laenud, nende suurused ja maksetähtajad. Ilmselt on ütlematagi selge, et pensionile võlgadega vastu minna ei tasu. Mida kiiremini saad oma laenukohustused täidetud, seda kindlam on sinu vanaduspõlv.
Kas sul on pensioni ajal võimalik lisa teenida?
Pensionile jäämine ei tähenda, et sul ei võiks olla peale pensioni veel mingeid sissetulekuallikaid. Selleks võib olla osalise koormusega töökoht, mõne investeeringu pealt intressi teenimine, üüritulu vms. Välistada ei tasu ka ettevõtlust. Vanemas eas võib sul olla praegusest rohkem ressursse oma äriidee realiseerimiseks.
Millist elustiili sa soovid?
Kas sa soovid jääda paikseks või eelistaksid pigem maailma avastada? Kas sinu tarbimisharjumused jäävad samaks või sooviksid natuke pillavamat elu elada? Valitud elustiilist sõltub, millised saavad olema sinu igakuised kulud ja tulud ning millise summaga peaksid iga kuu hakkama saama.
Kus sa elama hakkad?
Olgu selleks praeguse elukoha säilitamine või uue ostmine kodu- või välismaal, eesmärkide seadmisel tasub arvestada ka lähedaste elukohtade ja võimalike tervisehädadega. Ka kõige tervislikemate eluviisidega inimesel võib vanaduses ette tulla haigusi, mis vajad pidevat või erakorralist arstiabi või kergesti ligipääsetavat elukohta. Äärmuslikumal juhul võid vajada isegi kohta hooldekodus. Nii või teisiti on targem valida kergesti ligipääsetav asukoht ja omada vastavat kindlustust või sääste.
Millega sa pensionil olles tegelema hakkad?
Tööturult lahkudes hakkab sul palju vaba aega olema. Millega plaanid seda sisustada? Üks asi on katta oma igapäevased elamiskulud, kuid hobid, reisimised ja muud vaba aja veetmise viisid nõuavad mingil määral raha. Parem sellega juba ette arvestada.
Kui terve sa tulevikus oled?
Kellelegi ei meeldi mõelda, et tulevikus olen haige, kuid see on võimalus, millega peab arvestama. Mõtle läbi, milline on sinu tervis, kui jätkad praeguse eluviisiga. Võta arvesse ka võimalikke pärilikke haigusi ja tüüpilisi vanadusest tingitud vaegusi. Mõtle ette, kas sa vajad täiendavaid sääste või kindlustust.
Kas ma saan oma laste abile loota?
Vanaduspõlve kõige kindlam investeering on lapsed. Samas, mõtle läbi, kas pensionile jäädes on su lapsed võimelised füüsiliselt ja finantsiliselt sind vajadusel aitama ja toetama. Või tingib nende vanus või tervislik seisund hoopis selle, et sina pead neile ka pensionieas abiks olema?
Kes su matusekulud katab?
Natuke morbiidne, kuid kulukas teema. Matusetalitusele ja peiedele kulub lähedastel arvestatav summa. Targem oleks kasvõi osagi selleks tarbeks kõrvale panna. Seoses matustega mõtle ka läbi, kas sul on sõpru või sugulasi, kellele sooviksid oma vara pärast oma surma jätta? Kas mõnele sinu lähedasele oleks sinu raha abiks?
