Eestis on pea 20 aastat kehtinud mitmeosaline pensionisüsteem, mille kõik osad sõltuvad enamjaolt palga suurusest. Selle ajaga oleme saanud kinnitust, et praeguse olukorra jätkumisel ei pruugi piisav elatustase olla tulevikus pensionile jäädes enam tagatud.
Pension (ld k pensio) on regulaarne rahaline väljamakse vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral.
Pensionireformiga tuleb kindlustada, et inimene oleks vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud – näiteks võib tööealise karjääri- ja palgavalikuid mõjutada järsku halvenev tervis. Seega peaks riiklik vanaduspension sõltuma vähem varasematest sissemaksetest ning sisaldama lisaks põlvkondadevahelisele ümberjaotamisele ka põlvkonnasiseseid ümberjaotusi.
Kahtlemata säilib küsimus, kui suur peaks olema pensionäridevaheline solidaarsus. Ühelt poolt tuleb arvestada kõrgepalgaliste panuse ja motivatsiooniga töötada ning makse maksta – liiga suur solidaarsus võib seda motivatsiooni vähendada. Teisalt tuleb arvestada, et vanemaealised, eelkõige madalapalgalised ja väiksema tööstaažiga inimesed, ei satuks vaesusriski ning nende pension ületaks seda miinimumi, millega on võimalik ära elada.
Praegu koosneb pension baas-, staaži- ja kindlustusosast. Baasosa on kindel summa ning 100% solidaarne ehk kõigile täpselt samasugune. See on ajalooliselt moodustanud umbes 1/3 keskmisest vanaduspensionist. Kindlustusosa sõltub täielikult inimese töötasu suurusest ning staažiosa töötatud ajast.
Pensioni I samba osa makstakse pensionärile samal ajal töötavate inimeste sotsiaalmaksust. Seega pensioni maksmiseks peab olema piisavalt palju töötavaid inimesi.
Pensioni II samba osa kogub inimene ette ja sinna makstakse 2% inimese enda sotsiaalmaksust ning riik suunab sotsiaalmaksust II sambasse 4%.
Pensioni III samba osa kogub inimene oma pensionifondi ning see on vabatahtlik.
Pensionid tuleb muuta solidaarsemaks
Möödunud aastal koostasid sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium koostöös Tallinna Ülikooli ja Poliitikauuringute Keskusega PRAXIS riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüsi, milles käsitleti pensioniea, -valemi ja -indeksiga seotud muudatusi ning paindliku pensioni võimalusi. Leiti, et pensionide õiglasemaks jaotuseks tuleb pensionid muuta solidaarsemaks.
Lahendusvariandina on analüüsis välja pakutud lisaks pensioniea paindlikuks tegemisele muuta (koos üleminekuajaga) ka vanaduspensioni valemit selliselt, et kindlustusosa asemel kogutaks edaspidi staažiosa. Lihtsustatult, kokkulepitud aja pärast kaoks pensionivalemist ära kindlustusosa, mis sõltub töötasu suurusest. Selle tulemusel tekiksid Eestis töötamise pikkusest sõltuv solidaarne esimene sammas, inimese panusel põhinev teine ja vabatahtlik, samuti inimese panusel põhinev kolmas sammas.
19. jaanuaril otsustas valitsus kabinetinõupidamisel minna edasi vanaduspensioni muudatustega ning muuta ka pensionivalemit.
