Reedesel varahommikul ajab telefonihelin üles, ekraanil särab tundmatu mobiiltelefoninumber, mida ei peaks pelgama. Kuid venekeelne kõneleja väidab end helistavat minu kodupangast ning küsib internetipanga kasutajatunnust. See tundub nii võõras, et kõne läheb automaatselt kinni ja esialgu ei kahtlustagi, et tegemist võiks olla petukõnega, pigem valeühendusega.
Ilmselt otsiti siiski oma järgmist ohvrit, sest politsei- ja piirivalveameti andmetel on Eestis enamik telefonikelmide ohvritest just igas vanuses vene keelt kõnelevad inimesed. Kui tihtilugu arvatakse, et finantspetuskeemide ohvriteks langevad ainult vanad, kergeusklikud, hiljuti lähedase kaotanud või madala haridustasemega inimesed, siis pole see kahjuks üldse nii.
Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri kelmuste ja majanduskuritegude talituse juhi Paul Pihelgase andmetel on Eestis kaks levinumat petuskeemi, mille tõttu olid ainuüksi selle aasta seitsme kuuga inimesed kaotanud 3,2 miljonit eurot. Juuli lõpuks oli politsei tänavu registreerinud 313 kuritegu, mis olid toime pandud “kõne pangast” kelmuseskeemi järgi, tekitades kahju kogusummas üle 1,2 mln euro. Ainuüksi juulis registreeris politsei 84 sellist kelmust kahjusummaga ligi 356 000 eurot. Investeerimispettuste ohvriks oli selle aasta seitsme kuuga langenud 184 inimest ning nende kogukahju oli üle 2 mln euro.
Miks me laseme ennast petta?
Pettuste ohvriks langemise eest pole kaitstud keegi, sest kurjategijad on omandanud peened psühholoogilised võtted, millega nad ohvreid enda haardesse võtavad. Psühholoogid on leidnud viis põhjust, miks inimesed pettustele alluvad. Neid võib samahästi võtta ka hoiatustena.
Teene teene vastu
Mõelda vaid, keegi teeb meile heateo, teeb meie eest midagi ära. Me tahame ju pakkuda vastuteenet. Näiteks keegi pakub mulle ainulaadset võimalust investeerida. Lisaks teeb ta kõik minu eest ise ära, mulle piisab vaid talle raha anda.
Karjatunne
Uuringud näitavad, et kui inimene usub, et paljud teised teevad midagi, siis tunneb ta vajadust sedasama teha. Kui pettur teatab, et 75 protsenti omasugustest on sellele finantsskeemile alla kirjutanud, siis see tekitab soovi kaasa joosta, kuigi sisimas võib olla isegi kahtlust.
Abivalmidus viib sihile
Petturid võivad alustada oma vestlust vägagi finantskaugelt, suvaliste argieluliste küsimustega. Mõnikord inimestele meeldib, kui nendega vestlusesse laskutakse ja nende vastu huvi tuntakse. Inimestele meeldib ka tunda ennast kasuliku ning viisaka inimesena. Kui mingitele (ebaolulistele) küsimustele on juba vastatud ja isegi usaldus on tekkinud, siis peab olema väga valvas, et mitte libastuda. Aga kui jutt läheb pangandusele, siis peaks järsult vestluse lõpetama.
Kõige taga on hirm
Miks ma ometi ei osalenud Hansapanga aktsiaemissioonis või ei ostnud aastal 1999 Tallinna Kaubamaja aktsiaid? Inimesed kardavad maha magada suuri võimalusi. Kui nüüd tuleb “selline pakkumine” ja ainult piiratud aja jooksul, siis seda tõenäolisemalt minnakse kaasa. Kui meie vabadus midagi teha on ohus, kipume kiiresti reageerima, et mitte ilma jääda. Finantspakkumise tutvustamisel väidavad petturid, et see kehtib ainult praegu ja niipea, kui nad telefonikõne lõpetavad, on võimalus kustunud. Paljud tunnevad, et nad lihtsalt ei saa seda kasutamata jätta.
Samastumine saab saatuslikuks
Meile kipuvad meeldima inimesed, kes tunduvad olevat meie sarnased. Kui vestluspartner on meeldiva mulje jätnud, siis on lihtsam ka tema pakkumistega kaasa minna. Petturid kasutavad seda ära ja püüavad meie kohta asju teada saada, et ohvrite moodi välja näha. Näiteks, kui küsitakse sünnikuupäeva, võib pettur mainida, et see on ka tema või tema lapse sünnipäev ja siis on leitud kohe ühine keel.
On vähetõenäoline, et ükski neist psühholoogilistest trikkidest oleks üksi piisav, et veenda kedagi enda huvidega vastuollu minema, kuid mitmete nõksude kombineerimine võib olla petturi jaoks kokkuvõttes edukas. Olles neist teadlik ja neid mõistes tunneme pettuse suurema tõenäosusega ära. Kui miski näib olevat liiga hea või keegi küsib ligipääsu pangakontole, siis tuleb suhtlus kohe lõpetada.
Septembris käib Pangaliidu infokampaania “Ei, aitäh!”, mille eesmärk on aidata tunda ära petukõnesid ja vältida seeläbi pettuse ohvriks langemist. Paljudele inimestele on septembris välja makstud teise pensionisambasse kogunenud raha, mis on ka petturid aktiivseks muutnud.
“Kelmid on suurepärased manipulaatorid, kellega ei tohi mingil juhul vestlusesse laskuda. Kui keegi küsib telefoni teel teie internetipanga kasutajatunnust või pakub fantastilist investeerimisvõimalust, tuleb öelda lihtsalt “Ei, aitäh!” ning panna toru hargile,” õpetab Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm.
Milliseid konkreetseid ohumärke tuleks veel jälgida, seda tasub lugeda SIIT.
