Vahel arvatakse, et kui sõber palub sul hakata oma laenu käendajaks, siis tähendab see sinu jaoks vaid allkirja andmist käenduslepingule. Tegelikult pead arvestama, et kui sõber mingil põhjusel laenu tagasi maksta ei suuda, tuleb seda teha sinul.
Pangad soovivad kahe eraisiku käendust õppelaenu andes, samuti võidakse käendust nõuda näiteks suuremate tarbimislaenude puhul. Käendus on laenuandja jaoks üks tagatise vorme, millega ta kindlustab väljalaenatud summa tagasi saamise ka siis, kui laenuvõtja ise millegipärast laenu tagasi ei maksa. Käenduse kohta saad rohkem lugeda siit.
Niisiis tähendab käendaja allkiri käenduslepingul seda, et käendaja võtab endale kohustuse vastutada teise inimese võetud laenu eest. Kui laenu saajal tekib võlgnevus, siis on käendaja kohustuseks nii tekkinud võlgnevuse kui ka muude kohustuste nagu näiteks laenu intressi, trahvi, viivise jne tasumine. Hiljem võib käendaja need summad laenu saajalt tagasi nõuda, kuid see võib osutada väga aega ja raha nõudvaks, kui laenuvõtja on näiteks Eestist ära kolinud või lihtsalt ei taha maksta.
Seega tasub enne käenduslepingule allkirja panemist läbi mõelda, kas sulle on jõukohane käenduslepingus määratud summa tagasimaksmine, kui su sõber või tuttav ühel päeval enam laenu tagasi maksta ei suuda. Samuti tasub teada, et kui peaksid ise tulevikus tahtma laenu võtta, arvestatakse käendus sinu kohustuste hulka ning selle tõttu võib väheneda sulle antav laenusumma.
Enne käenduslepingule allkirja panemist tasub endale selgeks teha järgmised küsimused:
1. Mida sa käendad?
Tarbijakäenduse (see on käendus, mille annab tarbija ehk eraisik) puhul võib lepingus sisalduda punkt, et käendaja käendab ka laenusaaja tulevikus sõlmitavaid kohustusi. Näiteks õppelaenu puhul võib olla võimalik sõlmida käendusleping ka suuremale summale, kui seda on iga-aastane maksimaalselt antav õppelaenu summa (2013/2014 õppeaastal 1920 eurot), kuna siis ei peaks järgmisel aastal uuesti laenu võttes käendust uuendama.
2. Millises summas sa käendad?
Tarbijakäenduse puhul peab lepingus kirjas olema käendaja vastutuse maksimumsumma. Üldjuhul määratakse maksimumsummaks veidi suurem summa, kui on laenuvõtjale antud laen. Sellega soovib pank garanteerida võimalike tulevaste makseraskuste puhuks ka intresside, viiviste ja lepingutasude kättesaamise.
Näiteks kui sinu lepingus on vastutuse rahalise maksimumsummana kokku lepitud 5000 eurot ning laenuvõtja kohustused laenaja ees tulevikus sellest suuremad, vastutad sina käendajana siiski kuni 5000 euro suuruse summaga.
3. Millal pöördub laenuandja sinu kui käendaja poole?
Võlaõigusseaduse järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja laenuandja ees solidaarselt. Seega on võimalik olukord, kus laenuandja pöördub võlanõudega otse sinu kui käendaja poole, ilma, et ta oleks esmalt pöördunud laenuvõtja poole.
Seetõttu pööra tähelepanu, kuidas on käenduslepingus kirjas käendaja vastutus. Eelkõige kas on kirjas, et käendaja vastutab laenuvõtja kohustuse eest ainult siis, kui laenuandja ei saa oma nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Selline säte tähendab, et kõigepealt peab pank pöörduma võla kättesaamiseks siiski laenuvõtja poole ning kui see tulemusi ei anna, alles siis hakata võlgnevust välja nõudma käendajalt.
