Investorid märkisid riigi võlakirjad mitmekordselt üle

raha euro
Ühe võlakirja nimiväärtus on 100 eurot.Foto: Depositphotos

Eesti riigi võlakirjade pakkumise kogunõudlus ulatus 821 miljoni euroni, pakkumine märgiti enam kui neljakordselt üle, kõik Eesti jaeinvestorid saavad võlakirju soovitud mahus. Eesti jaeinvestoritele jagatakse 100 protsenti, Eesti kutselistele investoritele keskmiselt 26 protsenti, rahvusvahelistele keskmiselt 13 protsenti märgitud mahust.

Riigi võlakirjade pakkumine tekitas turul suurt huvi ning pea kõik regiooni olulisemad tegijad finantsturul märkisid Eesti riigi võlakirju. Võlakirjade jaotamisel eelistati Eesti jaeinvestoreid. Eesti riik on kutselistele investoritele korraldanud võlakirjade pakkumist juba mitmendat korda, kuid jaeinvestoritele esmakordselt. Eraisikute osakaal oli ootuspärane ja need, kes pakkumise raames võlakirju ei jõudnud märkida, saavad neid edaspidi osta Tallinna börsilt.

Eesti riigi võlakirjade atraktiivset hinnastust kinnitab emissiooni tugev ülemärkimine, riigi jaoks tavapärasest madalam võlakirja nimiväärtus võimaldas ka kõrgemat kaasatust.

Neljakordne ülemärkimine tagab nõudluse võlakirjade järelturul, mis annab täiendavat kindlust võlakirju emissioonist omandanud jaeinvestoritele. Emissioon näitas, et eestlased on aktiivsed investorid ning finantsharidus ja teadlikkus investeerimise tähtsusest on Eestis tõusuteel.

Eesti riigi võlakirjade avalikul pakkumisel osales kokku 28 kutselist ja 7304 jaeinvestorit, pakkumise kogunõudlus ulatus 821 miljoni euroni, mis on 4,1 korda rohkem pakkumise baasmahust. Jaeinvestorite osakaal ulatus 29 miljoni euroni, keskmine märkimise suurus oli 3973 eurot. Võlakirjade märkimise mahust 70 protsenti märkisid Eesti päritolu investorid.

Eesti riigi võlakirjadega kauplemine Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas algab juba homme, 17. septembril. Kahe aasta pikkuse võlakirjade lunastamise tähtaeg on 16. september 2026, mil Eesti riik maksab võlakirja omanikule tagasi algse võlakirja nimiväärtusele vastava summa. Lisaks maksab riik võlakirjadelt fikseeritud intressi 3,3% aastas, väljamakse tehakse üks kord aastas.

Eesti riik on alates Covid-19 kriisi algusest 2020. aastal aktiivsemalt emiteerinud nii pikaajalisi kui ka lühiajalisi võlakirju. Juuli lõpu seisuga on investorite portfellides nelja miljardi euro väärtuses pikaajalisi ja 1,1 miljardi euro väärtuses lühiajalisi Eesti riigi võlakirju. Need võlakirjad on olnud suunatud peamiselt kutselistele investoritele ja rahvusvahelistele fondidele.


Tänasest pakutavad riigi võlakirjad on õiglaselt hinnastatud

Alates tänasest, 28. augustist kella 10.00-st kuni 9. septembrini kella 16.00-ni saavad Eesti inimesed oma panga kaudu osta Eesti riigi võlakirju – esmakordselt Eesti jaeinvestoritele suunatud pakkumise maht ulatub 200 miljoni euroni. Kaasatud raha kasutatakse eelarve puudujäägi ja kasvanud kaitsekulude katteks.

Kahe aasta pikkusega võlakirjade lunastamise tähtaeg on 16. september 2026, mil Eesti riik maksab võlakirja omanikule tagasi algse võlakirja nimiväärtusele vastava summa. Lisaks maksab riik võlakirjadelt fikseeritud intressi 3,3% aastas, väljamakse tehakse üks kord aastas. Eesti riigi võlakirju on võimalik märkida LHV, Swedbank, SEB ja Luminor kaudu, märkimise miinimumkogus on üks võlakiri nimiväärtusega 100 eurot.

Pakkumise eeldatav ajakava on järgmine:

28. august 2024 kell 10:00 pakkumisperioodi algus
9. september 2024 kell 16:00pakkumisperioodi lõpp
11. september 2024 või sellele lähedane kuupäevpakkumise tulemuste ja pakkumise võlakirjade jaotamise avalikustamine
12. september 2024 või sellele lähedane kuupäevpakkumise arveldus
17. september 2024 või sellele lähedane kuupäevnoteerimine ja kauplemise algus Nasdaq Tallinna Börsil
Tabel: Rahandusministeerium

Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees sõnas, et võlakirjade pakkumine ja intressi arvutus on toimunud turupõhiselt. “Tavalisest madalam nimiväärtus ja lühem periood tuleneb meie soovist teha võlakiri kättesaadavaks võimalikult paljudele inimestele,” lausus Luurmees.

Nasdaq Tallinn börsi juhatuse esimehe Kaarel Otsa sõnul tekib riigi võlakirjade näol Eesti kapitaliturule sisuliselt uus ja kõigile kättesaadav finantsinstrument, mis aitab ka üldist rahatarkust edendada. “See võiks huvi pakkuda nii algajale investorile väärtpaberiturul esimeste sammude tegemiseks kui kogenud investorile riskide hajutamiseks. Suurim erinevus tähtajalise pangahoiusega on just selle likviidsus – riigi võlakirja on võimalik soovi korral osta ja müüa,” lausus Ots.

Eesti riigi võlakirju on võimalik märkida LHV, Swedbank, SEB ja Luminor kaudu. Võlakirjade märkimiseks on vaja väärtpaberikontot, mida saab taotleda väärtpaberikontot pakkuva teenusepakkuja juures (sh kodupangas). Ettevõttel või muul juriidilisel isikul on võlakirjade märkimiseks vaja LEI-koodi, selle taotlemiseks peab ühendust võtma LEI-koodi teenusepakkujaga. Riigi võlakirju saavad märkida kõik isikud, kellel on väärtpaberikonto Eestis registreeritud kontohalduri juures.

Eesti riigi võlakirja märkimine tähendab sooviavaldust Eesti riigi võlakirjade omandamiseks, märkimise soovi saab investor esitada märkimiskorraldusena, kuhu on lisanud maksimaalse arvu soovitud võlakirju. Ühe võlakirja nimiväärtus on 100 eurot. Märkimiseks vajalik rahasumma peab olema märkimiskorralduse esitamise hetkel kontol ja see broneeritakse kontol kuni võlakirjade jaotamiseni. Eesti riik eelistab võlakirjade jaotamisel jaeinvestoreid, kuid võlakirjade jagunemist jaeinvestorite ja institutsionaalsete investorite vahel ei ole eelnevalt kindlaks määratud.

Eesti riigi võlakirjade pakkumise tulemuste ning jaotuse avalikustamine toimub 11. septembril või sellele lähedasel kuupäeval ning võlakirjadega kauplemine Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas algab 17. septembril või sellele lähedasel kuupäeval. Eesti riik on kaasanud tehingukorraldajateks ASi LHV Pank ning Swedbank ASi. Tehingu juriidiline nõustaja on advokaadibüroo Sorainen.

Mis on riigi võlakiri?

Riiklik võlakiri on valitsuse emiteeritav väärtpaber, mis makstakse kindlaks määratud lõpptähtpäeval tagasi koos konkreetses summas lubatud intressiga. Intressi väljamakse tehakse reeglina üks kord aastas kindlal kuupäeval. Võlakiri saab olema vabalt kaubeldav, see noteeritakse Nasdaq Tallinna börsil, kus seda saab järelturul osta ja müüa.

Vaata ka: Eesti riigi võlakirjade korduma kippuvad küsimused

Eesti riik on alates Covid-19 kriisi algusest 2020. aastal aktiivsemalt emiteerinud nii pikaajalisi kui ka lühiajalisi võlakirju. Juuli lõpu seisuga on investorite portfellides nelja miljardi euro väärtuses pikaajalisi ja 1,1 miljardi euro väärtuses lühiajalisi Eesti riigi võlakirju. Need võlakirjad on olnud suunatud peamiselt kutselistele investoritele ja rahvusvahelistele fondidele. Eesti majapidamiste hoiuste maht ulatus käesoleva aasta juuli lõpus rekordilise 12,4 miljardi euroni, millest tähtajalistel hoiustel on 4,3 miljardit eurot.


SEB kapitaliturgude maakleri Erik Laur:

Eesti riik tuli välja esmakordselt Eesti jaeinvestorile suunatud riigivõlakirjaga. Võlakirja pikkuseks kujunes kaks aastat ning seda asutakse teenindama 3.3%-se intressiga. Eeldatav emissiooni maht on kuni 200 miljonit eurot. Vaadates teiste Balti riikide emissioone ja rahvusvahelisel turul kauplevaid Eesti riigi võlakirju, on pakutav tootlus õiglane nii tulevase investori kui ka laenuandja jaoks.

Rahvusvahelisel turul on Eestil noteeritud kolm eri kestvusega riigivõlakirja. Kui me võrdleme nende noteeringute tootlusi samaväärsete Leedu paberitega, siis saame järeldada, et Eesti riigivõlakirjad pakuvad 10-15 baaspunkti võrra madalamat tootlust kui suurima Balti riigi võlakirjad. Vahe tuleneb sellest, et Eesti riigivõlakirjad on madalama riskitasemega kui Leedu noteeringud.

Leedu kahe aasta kohalikke riigivõlakirju on see aasta emiteeritud keskmiselt 3.4%-se tootlusega. Eeldades, et säärane erinevus kandub üle ka jaeinvestoritele suunatud võlakirjadele, võiks Eesti riik kaheks aastaks võtta laenu 3.25-3.3%-se tootlusega. Sellest tulenevalt on täna märkimisperioodi alustavad Eesti riigivõlakirjad turgude kontekstis õiglaselt hinnastatud.

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll