30. märtsil 2023 oli eetris raadiosaade “Õppetund”, kus vestlusteemaks oli “Tehisintellekt ja selle mõju täiskasvanu koolitusele”.
“Tehisintellekt täiskasvanukoolituses” on valitud ka 17. mail 2023. a toimuva IX koolitajate mittekonverentsi üheks põhiteemaks, kus konverentsi avaettekandes ja ühes temaatilises töötoas uuritakse, kuidas mõjutab tehisintellekt koolitaja ja õppija oskusi. Raadiosaates olid külas koolitajate mittekonverentsi programmijuht, kutsega täiskasvanute koolitaja ja EPALE Eesti keskuse juht Sihtasutuses Kutsekoda Georgi Skorobogatov ning IX koolitajate mittekonverentsi peaesineja, Tallinna Ülikooli kultuuriandmete analüüsi teadur ja Datafigure OÜ koolitaja Andres Karjus.
Alustasin seekordse blogiloo kirjutamist kuupäevaga, mil toimunud raadiovestlus eetris oli, sest tehisintellektist ilmub praegusel ajal igapäevaselt nii palju uudiseid, mis tehisintellekti võimekust avavad. Kuskil nähakse tehisintellektis ohtu, kuskil abimeest inimese tegevusele, aga selge on see, et tehisintellekt raputab maailma, muudab väga paljude valdkondade tegevust ning ilmselt ka mitmeid senised põhimõtteid ja arusaamu.
Tehisintellekti plahvatuslik jõudmine meie teadvusse ja igapäevaellu oli ka põhjus, miks pidasime vajalikuks teemat raadiosaates käsitleda täiskasvanukoolituse vaatenurgast ning avada diskussiooni, mis saab juba sisuka jätku IX koolitajate mittekonverentsi raames.
Laienenud ligipääs tõi kaasa plahvatusliku tehisintellekti kasutuse
Tehisintellekt on erinevates vormides olnud olemas juba päris pikka aega ja praeguse plahvatuse on põhjustanud asjaolu, et tehisintellekti võimekus on hüppeliselt kasvanud, selgitab sissejuhatuseks Andres Karjus, kes tehisintellektiga tegelenud juba mitmeid aastaid. OpenAI juturobot ChatGPT tuli avalikuks möödunud aasta lõpus ja on lühikese ajaga kõvasti populaarsust kogunud. Varasemast on teada originaalseid lahendusi loovad tehisintellekti rakendused nagu keelemudel GPT või pildimudelid DALL-E, Imagen või Midjourney. Masinõppesüsteemi keelemudelite tehnoloogiad on juba pikka aega olnud meie igapäevases kasutuses, tuntuimad näited on lausete jätkamise soovitused Gmaili e-kirjas või mobiiltelefoni sõnumites. Nüüd on ChatGPT puhul tegemist aga erakordselt võimsa tekste genereeriva masinõpperakendusega.
Erinevad tehisintellekti tehnoloogia arendajad on jõudnud arendustega tasemele, kus rakendus on tehtud kasutajale lihtsasti kaustatavaks ja vähemalt piiratud kujul tasuta kättesaadavaks. Chat GPTle on kohest konkurentsi pakkumas Microsoft Bing ja Google Bard. Microsoft ja Google on juba teatanud, et sarnane tehnoloogia jõuab peatselt ka Microsoft Office ja Google Docs rakendustesse.
Tehisintellekt – koolitaja tööriist
Georgi Skorobogatov pakkus tehisintellekti teema käesoleva aasta koolitajate mittekonverentsi programmi traditsioonilise ideekorje käigus välja põhjendusega, et tehisintellekt on tööriist koolitaja tööriistakastis nagu teisedki rakendused, kuid sellega kaasnevad küsimused ja teemad on alles käsitlemata. Korraldustiimile meeldis tehisintellekti teema väga ning nii on koolitajate mittekonverentsi keskene teema koolitajate oskused ja selle kõrval ühe põhiteemana tehisintellekt ehk teema “Kuidas mõjutab tehisintellekt täiskasvanute koolitaja ja õppija oskusi?”. Samal ajal otsustas Georgi viia läbi eksperimendi tehisintellekti kasutamisest täiskasvanute koolitaja töös ja kasutab Chat GPT võimalusi selleks, et automatiseerida koolitaja tööd õppeprotsessi erinevates etappides ning hinnata, mida ja millise kvaliteediga on koolitaja töös võimalik rakenduse abil ära teha.
Näitena toob Georgi õppekava õpiväljundite sõnastamise tehisintellekti abiga õppekavale, kus ta ise igapäevaselt ei koolita, akadeemilist ettevalmistust ei oma ja varasemalt õppekava loonud ei ole. Georgi nendib, et Chat GPT lahendas ülesande sekunditega ja väga hästi, tulemuseks oli koolitusmahule vastaval arvul hinnatavaid ja mõõdetavaid õpiväljundeid, sõnastatud õigetes verbides ning järgitud oli ka valdkonna praktikute soovitusi ja häid tavasid. Küll jäi talle endale vastutus olla kriitiline lugeja ja hindaja, kas saadud tulemus on piisavalt hea.
Mõlemad saatekülalised Andres Karjus ja Georgi Skorobogatov rõhutavad, et tehisintellekti tuleb suhtuda kui tööriista. Chat GPT puhul on tegemist teksti genereerimise mudeliga, mida on treenitud suurte andmemahtude peal, mistõttu tulemus on kohati väga hea, kuid alati peab arvestama, et see võib vahel ka anda tulemuse, mis ei vasta tõele. Koolitaja tarkus on hinnata, kas tehisintellekti poolt pakutud lahendus on õige ja sobib püstitatud eesmärgile.
Tehisintellekt kui ebavõrdsuse võimendaja
Andres Karjus toob välja ühe väga olulise probleemi, mis kaasneb tehisintellekti kasutamisega – baasteadmiste mitteomandamine jätab õppijad ebavõrdsesse positsiooni. Generatiivsed mudelid on väga head erinevate ülesannete lahendamisel, eriti lihtsate ülesannete lahendamisel. Kui õppija ükskõik millisel haridustasemel või erialal laseb algtaseme lihtsad ülesanded lahendada masinal, siis ta ei omanda baasteadmisi ega -oskusi ning hiljem ei ole tal võimalik mõista ka keerulisemaid teemasid. Algteadmiste omandamine on õppimise kõige olulisem vundament. Ehk siit tekib väga suur ebavõrdsus nende vahel, kes ise õppimise asemel genereerivad vastused tehisintellekti poolt ja nende vahel, kes kasutavad tehisintellekti tööriistu teadlikult oma teadmiste kõrval. Need, kellel jäävad omandamata baasteadmised, ei oska ka hinnata tehisintellekti väljundit keerulisemate asjade puhul.
Georgi Skorobogatov näeb samuti tehisintellekti valimatult kasutamises ohtu algteadmiste, mõistete ja teooriate mitteomandamises. Koolitajana peab ta vajalikuks rõhutada veelgi olulisemaks muutuvat koolitaja ülesannet – õpetada õppijaile aina rohkem ja rohkem kriitilist mõtlemist ning küsimuste küsimise oskuse vajalikkust. Sealjuures, mitte küsimuste sõnastamise oskust selleks, et vajalik info kätte saada, vaid ka selle jaoks, et kontrollida saadud info õigsust antud kontekstis.
Koolitajatele endile muutuvad uutes tingimustes veelgi olulisemaks digioskused ja võimekus uudseid tehnoloogiaid oma töös edukalt kasutada, ehk tegemist on ebavõrdsete oludega seal, kus digioskuste lõhe on suur.
Milline saab olema koolitaja roll
Erinevad tehnoloogiad toetavad koolitaja tööd täna ja tulevikus. Milline saab täpsemalt olema tehisintellekti roll, me veel ei tea. Me võime ju fantaseerida, et kui koolitaja saab tehisintellekti abil koolitusprogrammi kokku panna, siis miks ei võiks õppida soovija juba ise talle vajalikku teemat tehisintellekti toel õppida. Minu mõlemad vestluskaaslased on ühel meelel, et koolitaja roll ära ei kao, kuigi jah, ilmselt muutub üsna palju.
Eks iga koolitaja on unistanud sellest, et oleks assistent, kes rutiinsemad või igavamad tööd meie eest ära teeks. Lisaks, ka koolitaja töös saavad vahel mõtted ja sõnad otsa, kui tagasisidestamist vajavate tööd hulk on suur või on vaja leida ülesannetesse erinevaid vastusevariante, arutelu- ja mõtlemisküsimusi. Soovid küll igale õppijale anda edasiviivat kujundavat hindamist, tuues välja õppija tugevused, võimalikud arengusuunad, millised teadmised on õiged ja millised veel puudulikud, kuid mahukamate ja arvukamate tööde puhul jääb puudu aja- ja vaimujõust läheneda igale õppijale ja tööle isikupäraselt. Nüüd võibki tehisintellektist saada meie masinassistent, mille oskuslik kasutamine lihtsustab tööd ja annab juurde kõige väärtuslikumat ressurssi – aega.
Koolitaja töös saab olema edaspidi veelgi olulisem õige suunamine, mis on põhiline igasuguse õpetamise puhul. Masin ei asenda veel niipea sügavate ekspertteadmistega inimest, kes suunab õppijat õppima, kasutades õigeid ja häid materjale ja meetodeid. Kõrgema taseme suunamine jääb koolitajale, küll aga saab tehisintellektist kindlasti töövahend, mida nii koolitajad kui ka õppijad kasutavad erinevate ülesannete lahendamisel.
Erinevad tehnoloogiad ja digitaalsed tööriistad täiendavad teineteist ja nii võib tulevikus digiõpe olla üsnagi tehnoloogia poolt juhitud, arutleb Georgi Skorobogatov. Koolitaja ei pea tingimata ise kaamera ees esinema, vaid võib kasutada selleks avatari. Koolitusprogrammi ja ülesannete koostamine, õppematerjali leidmine, erinevate interaktiivsete meetodite kasutamine, tulemuste hindamine ja tagasiside andmine muutub erinevate tehnoloogiate kasutamisel nii palju lihtsamaks, et koolitaja töö muutub rohkem õppedisaineri tööks ning haridustehnoloogilisi tegevusi tuleb aina rohkem juurde. Andres Karjus nimetab väga oluliste tulevikuoskustena õige tehnoloogilise mudeli ja tööriista valimise oskust ning oskust küsida, sest selleks on vajalik taustateadmiste olemasolu. Lisaks on tähtsad kriitilise mõtlemise oskus ja oskus hinnata masina väljundi kvaliteeti.
Kogu selle tehnoloogia kõrval väärtustuvad veelgi enam inimlik kontakt koolitaja – õppija vahel ja kohtumised kaasõppijatega. Oluline on omavahel arutada ja saada eksperdilt kinnitust, et oled õigel teel – tarkade inimestega jutuajamist ükski masin ei asenda ja see on väärtus omaette!
Eetikaküsimusi jagub mitmele tasemele
Tehisintellekt tõstatab väga palju küsimusi, mille üle lähitulevikus arutlema hakatakse. Alustades juriidilisest küsimusest, kellele kuuluvad tehisintellektiga koos loodud lahenduste autoriõigused. Kui tehisintellekt ise on treenitud miljonite teiste autorite loomingu baasil (kes ei ole selle eest saanud autoritasu) ning loob nüüd lahendust ühe autori juhiste järgi, siis kellele ja millistes osades väljundi autorlus lõpuks kuulub?
Järgmine küsimuste ring seostub teemaga, kui palju ma ütlen, et lahendus on loodud tehisintellekti abil. Me täna ju ei kirjuta töö alla, et tekst on toimetatud spelleriga või kasutatud on lausete jätkamise rakendust. Kas koolitaja peaks tulevikus teavitama õppijaid või koolituse tellijaid asjaolust, et ta kasutab tehnoloogilisi tööriistu ja sealhulgas tehisintellekti õppematerjali loomisel või tööde hindamisel? Kas õppijal on lubatud kasutada tehisintellekti (nii nagu täna on lubatud Google otsing)? Küsimuse/ülesande püstitamisest tehisintellektile sõltub saadud väljund, selle kontrollimine ja parandamine jääb inimese teha ehk väljund sõltub sisendist. Seega taas, kellele kuulub autorlus ja kuidas (alg)allikatele viidata?
Need on küsimused, millele ühiskond ja erinevad ringkonnad alles otsivad vastuseid. Ülikoolide juures meil ja mujal on juba korraldatud ümarlauakohtumisi, et need teemad tõstatada ja diskussioon algatada. Üldiselt ollakse ühisel nõul, et tehisintellekti kasutamist on vaja reguleerida. Kuid olukorras, kus kõik on väga kiires muutumises ja tänane regulatsioon on homme ajale jalgu jäänud ja kasutu, on väga keeruline ühtset arusaama luua.
Tehisintellekti plahvatuslik avang on meid tõmmanud järjekordsesse keerisesse, mis veel mõnda aega maailma raputab, enne kui mingi selginemine ja korrastatus hakkab toimuma. Selleks, et “liikuva sihtmärgiga” kaasa liikudes reegleid, koodekseid või head tava luua, on vaja väga suure pildi mõistmist, erinevate ekspertide kaasamist ning väga erinevatel tasemetel (valdkondade sees ja valdkondadeüleselt) arutelude pidamist, mida kogu aeg täiendatakse uue teadmisega. Kas Eesti on piisavalt väike, et siin saaks erinevad osapooled kokku tuua ja Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel sellist diskussiooni ühiskonnas juhtida?
Hea võimalus kaasa mõelda ja arutleda tehisintellekti mõjust täiskasvanute koolitusele tekib juba 17. mail, kui hübriidkonverentsina Tallinnas ja veebis toimub IX koolitajate mittekonverents.
