Toimetulekutoetuse eesmärk on tagada inimesele minimaalsed rahalised vahendid oma esmavajaduste rahuldamiseks. 2018. aasta alguses jõustusid mitmed toimetulekutoetuse muudatused, millega laienes abisaajate ring ning muutus paindlikumaks ka toetuse maksmine.

• Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle kuu sissetulek on pärast üüri ja kommunaalkulude mahaarvamist (seaduses paika pandud tingimustel) alla toimetulekupiiri.

• Toimetulekupiir on 2018. aastal pere esimesele liikmele 140 eurot, igale järgnevale täisealisele inimesele 80% sellest ehk 112 eurot ning igale alaealisele lapsele 120% ehk 168 eurot. See on summa, mis peab pärast eluasemekulude (üür + kommunaalkulud) tasumist inimesele kätte jääma.
   
• Toimetulekutoetust on võimalik taotleda kogu kuu vältel ehk taotlus tuleb esitada hiljemalt kuu viimaseks päevaks elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele (KOV).
   
• Otsuse toimetulekutoetuse määramise ja maksmise kohta teeb KOV.
   
• Üldine valem toimetulekutoetuse arvestamiseks on järgmine:
  toimetulekutoetus =  toimetulekupiir + eluasemekulud – sissetulekud.
   
• Kuna toimetulekutoetus koosneb toimetulekupiirist ja eluasemekulude katmisest, on ka neil, kel puudub kindel eluase, võimalik toetust taotleda.

Näited

1-liikmeline pensionäri või osalise/täieliku töövõime puudumisega inimese leibkond   Mari elab üksi 2-toalises korteris üldpinnaga 51 m² ning tema pension on 260€. Eluruumi kulud on kokku 150€ kuus. Marile arvestatav toimetulekutoetuse summa kujuneb järgmiselt: toimetulekupiir 140€ + eluasemekulud 150€ – pension (sissetulek) 260€ = toimetulekutoetus 30€. Mari lõplikuks sissetulekuks kujuneb 290€ (pension 260€ + toimetulekutoetus 30€).

 

5-liikmeline kahe vanemaga kolmelapseline pere   Uuno elab koos abikaasa ja kolme lapsega (vanuses 9, 10 ja 13). Vanemad on töötud ning pere ainsaks sissetulekuks on lapsetoetused ja lasterikka pere toetus, mis on kokku 510€ (esimese ja teise lapse lapsetoetus 55€ , kolmanda lapse lapsetoetus 100€, lasterikka pere toetus 300€). Pere elab 3-toalises korteris üldpinnaga 70 m² ning eluruumi kulud kokku on kuus 180€. Uuno perekonnale arvestatav toimetulekutoetuse summa kujuneb järgmiselt: toimetulekupiir 756€ (140 + 112 + 168 + 168 + 168) + eluasemekulud 180€ – sissetulek 510€ = toimetulekutoetus 426€. Perekonna lõplikuks sissetulekuks kujuneb 936€ (lapsetoetused 210€+ lasterikka pere toetus 300€ + toimetulekutoetus 426€).

 

3-liikmeline üksikvanemaga kahelapseline perekond   Juta elab koos kahe lapsega (vanuses 10 ja 13). Ta on töötu, kuid mõlema lapse pealt laekub sissetulekuna lapsetoetus 55€ kuus. Lisaks saab pere elatisabi kummagi lapse eest 100€ kuus. Seega on perekonna sissetulek kokku 310€ (55 + 55 + 100 + 100). Nad elavad 2-toalises korteris üldpinnaga 51 m² ning eluruumi kulud kokku on kuus 200€. Arvestuslik toimetulekutoetuse summa Juta perele kujuneb järgmiselt: pere toimetulekupiir 476€ (140 + 168 + 168) + eluasemekulud 200€ – sissetulek 310€ = toimetulekutoetus 366€. Koos toimetulekutoetusega makstakse toimetulekutoetuse saajale, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, täiendavat sotsiaaltoetust 15€. Perekonna lõplik sissetulek on sellisel juhul 691€ (lapsetoetused 110€ + elatisabi 200€ + toimetulekutoetus 366€ + täiendav sotsiaaltoetus 15€).

• Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada ka täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.
   
• Kõik perehüvitiste seaduse alusel makstavad lapsetoetused lähevad toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekuna arvesse.
   
• Kohalik omavalitsus ei pea sissetulekuna arvesse võtma lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole toimetulekupiiri ulatuses (kuni 70 eurot) kuus.
   
• Neil, kes on vähemalt eelneval kuuel järjestikusel kuul saanud toimetulekutoetust, on aastas kuni 140 euro ulatuses võimalik saada toetust ühekordsete vältimatute eluasemekulude katmiseks (nt korstnapühkimine, vingugaasiandur, gaasiboileri remont/kontroll, ahju parandus vms).
   
• Toimetulekutoetuse taotlemisel ei arvestata sissetuleku hulka lapsetoetust saavate kooliõpilaste teenitud töötasu.
   
• Kui inimene läheb tööle, siis esimese kahe kuu jooksul tema töötasu toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka ei arvestata. Järgmised neli kuud arvestatakse sissetulekute hulka töötasust vaid 50%. Selline sissetuleku erand kehtib neile, kes on kahel järjestikusel kuul saanud toimetulekutoetust, kuid ei ole töötanud ega saanud samal ajal palka.

Lisaks tasuks pilk peale heita korduma kippuvatele küsimustele seoses toimetulekutoetusega ning tutvuda ka sotsiaalministeeriumi kodulehel oleva ülevaatega toimetulekutoetuse kohta, kus on kirjas toimetulekutoetuse taotlemise täpsemad tingimused.