Sel aastal jõustuvate vanemapuhkuste ja -hüvitiste muudatuste eesmärk pole ressursse lastega perede arvelt kokku hoida, vaid vastupidi, muuta süsteemi veelgi paremaks.
1. septembril 2019 jõustub kaks olulist muudatust vanemahüvitise süsteemis – muudetakse vanemahüvitise arvestusperioodi ja järk-järgult lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine.
Vanemahüvitise arvestusperioodi muudatus
Seni on vanemahüvitist arvutatud eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel ning sama põhimõte jääb kehtima kõigile neile, kes on juba vanemahüvitise saajad või kellel tekib vanemahüvitise õigus enne 1. septembrit 2019. Vastavalt 2017. aasta detsembris riigikogus vastu võetud vanemahüvitise muudatustele hakatakse alates 01.09.2019 arvutama vanemahüvitist raseduseelse ehk lapse sünnist üheksale kuule eelnenud 12 kalendrikuu alusel.
Muudatuse eesmärk on olnud viia vanemahüvitise arvestusaluseks olev periood ühetaoliseks kõigile vanematele. Seni kehtiva vanemahüvitise arvutamise loogika puhul erineb arvestusperiood 1-11 kuud. Näiteks nendel vanematel, kellel tekib õigus vanemahüvitisele aasta lõpus (november, detsember), võib eelmise kalendriaasta näol vanemahüvitise arvestamisaluseks periood olla pea aasta tagune. Samas neil, kel tekib õigus vanemahüvitisele aasta alguses, võib see periood olla vaid paari kuu tagune. Seega sõltub praegu vanemahüvitise suurus paljuski sellest, millises kalendrikuus laps sünnib ega taga kõigile vanematele ühtsetel alustel makstavat hüvitist.
Järgnevalt on toodud näited sõltuvalt sellest, millal lapsevanemal tekib või on tekkinud vanemahüvitise saamise õigus.
Kui lapsevanem on vanemahüvitise saaja olnud juba enne 01.09.2019, jätkatakse lapsevanemale vanemahüvitise maksmist samadel alustel ja samas summas nagu seni maksti. Seega vanemahüvitist neile lapsevanematele ümber ei arvutata.
Emadel, kelle lapse eeldatav sünnikuupäev jääb vahemikku 13.05.2019–22.06.2019 ja kellel on õigus sünnitushüvitisele, võib vanemahüvitise arvestusperiood sõltuda sellest, millal on ema sünnituslehe ja seega sünnitushüvitise algus. Jätkuvalt on sünnitushüvitisele eelnevalt töötanud emal õigus 140 kalendripäeva ulatuses ning ema võib oma õigust sünnitushüvitisele hakata kasutama 70 kuni 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Seega emad, kelle sünnitusleht algab enne 13.04.2019 (k.a.) tekib vanemahüvitise saamise õigus enne 1.09.2019 ja tema vanemahüvitis arvutatakse vanemahüvitis eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude alusel.
Emad, kelle sünnitusleht algab 14.04.2019 või pärast seda, hakkavad vanemahüvitist saama uue süsteemi järgi ehk nende vanemahüvitis arvestatakse rasedusele (ehk 9 kalendrikuule) eelnenud 12 kalendrikuu põhjal.
Kui vanemahüvitise saamise õigus tekib pärast 01.09.2019, arvutatakse vanemahüvitis uue arvestusperioodi põhjal ehk raseduseelse 12 kalendrikuu põhjal. See tähendab, et kui laps sünnib näiteks 2019. aasta novembris, arvutatakse vanemahüvitis veebruar 2018 – jaanuar 2019 teenitud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel. Täpsemalt on arvestusperioodid toodud järgnevas tabelis.
| Lapse sünnikuu | Uus vanemahüvitise arvestusperiood |
| juuni 2019 | september 2017 – august 2018 |
| juuli 2019 | oktoober 2017 – september 2018 |
| august 2019 | november 2017 – oktoober 2018 |
| september 2019 | detsember 2017 – november 2018 |
| oktoober 2019 | jaanuar – detsember 2018 |
| november 2019 | veebruar 2018 – jaanuar 2019 |
| detsember 2019 | märts 2018 – veebruar 2019 |
| jaanuar 2020 | aprill 2018 – märts 2019 |
| veebruar 2020 | mai 2018 – aprill 2019 |
| märts 2020 | juuni 2018 – mai 2019 |
| aprill 2020 | juuli 2018 – juuni 2019 |
| mai 2020 | august 2018 – juuli 2019 |
Vanemahüvitise suurus (100%) arvestatakse igale saajale vastavalt tema sissetulekule, mida ta teenis vanemahüvitise arvestusperioodil. Isik, kes pole vanemahüvitise arvestusperioodil tulu teeninud, saab 2019. aastal vanemahüvitist 500 eurot. Kui isik on töötanud, kuid teeninud töötasu alla töötasu alammäära, on tema vanemahüvitis 540 eurot ning maksimaalse vanemahüvitise summana tagatakse 2019. aastal 3319,80 eurot.
Järjestikku sündinud laste puhul ehk olukorras, kus lapsed sünnivad lühema perioodi jooksul kui 2,5 aastat, lähtutakse jätkuvalt põhimõttest, et lapsevanemale makstakse seda vanemahüvitist, mis on talle soodsam. Seega kui lapsevanem pole laste sündide vahelisel perioodil töötanud ja tulu teeninud või tulu on väiksem kui eelmise lapse vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tulu, võetakse uue lapsega seotud vanemahüvitise arvutamisel aluseks samad summad, mida arvestati eelmise lapsega seoses.
Eelnevalt kirjeldatud muudatuste kohta on sotsiaalkindlustusamet koostamas ka veebipõhist kalkulaatorit ning veebruarist on tulevastel lapsevanematel võimalik oma vanemahüvitise arvestusperioodi arvutada sotsiaalkindlustusameti kodulehel.
Kas lapsevanemad kaotavad edaspidi vanemahüvitise suuruses?
Kuna vanemahüvitise uus arvestusperiood jätab välja rasedusaegse perioodi, võib vanemahüvitis olla mõnevõrra madalam neile, kelle palk tõuseb rasedusperioodil või kes on rasedusperioodil teeninud suuremat tulu kui enne rasedust. Samas tuleb siinkohal arvestada, et rasedusperioodil töötab suur osa emasid vaid 7 kuud (kuna 70 päeva enne lapse sündi saab minna sünnituspuhkusele) ning rasedus- ja sünnituspuhkuse perioodil pole töötamine lubatud.
Ka seni kehtinud vanemahüvitise arvestusperioodi puhul on lapsevanemaid, kelle vanemahüvitise arvestusse ei jää raseduse aeg ja sel ajal teenitud sissetulek. Näiteks lapsevanemad, kelle laps sündis augustis või septembris, hakkasid saama vanemahüvitist novembris või detsembris ning eelmise kalendriaasta eest. Ka nendel lapsevanematel ei ole rasedusperiood jäänud vanemahüvitise arvestusse. Samas on jaanuaris vanemahüvitist saama hakkavate lapsevanemate puhul rasedusperiood täielikult arvestatud. See ilmestab, kuivõrd erineva perioodi alusel arvestatud vanemahüvitist võivad lapsevanemad praegu kehtiva süsteemi puhul saada.
Tuleb ka arvestada, et lapsevanemaid ja nende sissetulekute teenimise viise on palju. On töölepingu alusel töötavaid vanemaid, võlaõiguslepingu alusel töötanuid, FIE-sid jne, kelle sissetulek võib kuude lõikes erineda.
Uus vanemahüvitise arvestusperiood ei soosi tõepoolest rasedusperioodil üle töötamist (keskmisest suuremate sissetulekute saamiseks), kuid kas peakski? Vanemahüvitise arvutamise loogika on alati tuginenud sellele, et tagada lapsevanemale keskmine sissetulek ning seda eesmärki täidab ka uus vanemahüvitise arvestusperiood.
Lapsehooldustasu kadumine
Kuni 31. augustini on perekonnas ühel lapsevanemal õigus pärast vanemahüvitise saamise lõppu saada lapsehooldustasu kuni 3-aastase lapse eest 38,36 eurot. Lisaks kui peres kasvas üks kuni 3-aastane laps ja veel teine 3-8-aastane laps –19,18 eurot ka iga 3-8-aastase lapse kohta kuus. Kui peres kasvab 3- või enam lapsetoetust saavat last, makstakse 19,18 eurot kuus iga 3-8-aastase lapse kohta. Pärast 1. septembrit 2019 sündinud laste eest ei maksta enam lapsehooldustasu ning vastavad vahendid seotakse vanemahüvitise süsteemi. Enne 1. septembrit sündivate laste vanematele ja kõigile, kelle lastele on lapsehooldustasu määratud varem, makstakse seda edasi kuni õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024.
Lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse, kuna see ei täida enam oma esialgset eesmärki tagada vanemale lapsehoolduspuhkuse perioodil asendussissetulek. Lapsehooldustasu kehtestati 90ndatel aastatel, mil vanemahüvitise süsteemi veel ei olnud. Kuna asendussissetuleku rolli lapsehooldustasu ei kanna ning selle asemel on vanemahüvitis, on lapsehooldustasu näol sisuliselt tegu väikelapse vanemale suunatud täiendava peretoetusega. Samas on viimastel aastatel lapse- ja peretoetusi oluliselt suurendatud ja neid makstakse ka pikemaajaliselt, mistõttu on neil perede majandusliku toimetuleku toetamisel oluliselt suurem roll kui lühiajalisel lapsehooldustasul. Seetõttu lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse ja antud ressurss suunatakse lapsevanematele mõeldud erinevatesse puhkusetasudesse (vanemahüvitise maksmine pikemal perioodil, lapsepuhkuse tasu suurendamine jm).
Kas muudatustega hoitakse ressursse kokku?
Sel aastal tehtud vanemapuhkuste ja -hüvitiste muudatuste eesmärk pole ressursse lastega perede arvelt kokku hoida, vaid vastupidi, muuta süsteemi veelgi paremaks. Juba 2018. aastal jõustusid muudatused, millega loodi kolmikute toetus, lisaks ei vähendata enam vanemahüvitist, kui inimese samaaegselt teenitud tulu jääb alla 1659,90 euro.
Alates 2022. aasta aprillist tagatakse kõigile emadele juba enne lapse sündi vähemalt miinimumsuuruses hüvitis, praegu võib sünnitushüvitis mõnedel juhtudel jääda alla miinimumi, samuti tõstetakse lapsepuhkuse tasu töötasu alammääralt 50-le protsendile vanema varasemast töötasust, luuakse puhkuse ja hüvitise saamise võimalus hoolduspere vanematele ja kõigile lapse uude perre lapsendajatele, antakse enneaegselt sündinud laste vanematele pikem võimalus olla mõlemal vanemal ühiselt tasustatud puhkusel jms.
Loe lisaks: Vanemapuhkuste- ja hüvitiste süsteemi olulisemad muudatused
