Vastutustundlik laenamine on põhimõte, mida krediidiandja peab järgima tarbijakrediidilepingute sõlmimisel.

Mis on tarbijakrediidileping?

Tarbijakrediidileping on võlaõigusseaduse § 402 lõike 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seega võib tarbijakrediidilepinguks olla nii krediidi- kui ka laenuleping. Tarbijakrediidilepinguga on tegemist üksnes juhul, kui tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täidetud. See tähendab, et krediiti või laenu annab majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik tarbijale. Tarbija on võlaõigusseaduse § 1 lõike 5 kohaselt füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seostu iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Ettevõtja on sama seaduse § 1 lõike 6 järgi isik, kes teeb tehingu, mis seostub iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Eelnevast järeldub, et kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule krediiti või laenu, tuleb eeldada tarbijakrediidilepingut. Tarbijakrediidilepingu sõlmimist välistavaid asjaolusid peab tõendama laenu- või krediidiandja (Riigikohtu 11.10.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-20479/30, p 11).

Millised on krediidiandja kohustused tarbijakrediidilepingu sõlmimisel?

Krediidiandjal on kaks peamist kohustust, mida tuleb tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järgida. Esmalt peab krediidiandja järgima tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määra. Vastutustundlik laenamine ja selle põhimõtte järgimine on krediidiandja teine kohustus.