Korteriomanik tegi ebaseaduslikke ümberehitustöid ja hõivas korterelamus ruumid, mis enne olid korteriomanike ühiskasutuses. Teised korteriomanikud sellest ei teadnud ega andnud selleks ka oma nõusolekut. Korteromanikult nõuti ruumide väljaandmist ebaseaduslikust valdusest.

Riigikohus leidis 24. märtsil tehtud otsuses (3-2-1-175-15), et sõltumata sellest, kas tegemist on kaasomandiga, korteriomanditega või on majas asutatud korteriühistu, kuulub maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, kõigile korteriomanikele tervikuna mõttelistes osades.

Seega on kaasomanikul õigus ühist asja vallata ja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaasvaldust ja -kasutust.

Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele, ning kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Sarnane põhimõte sisaldub ka korteriomandiseaduses.

Kuni kaasomanikud ei ole ühise asja kasutamises kokku leppinud, lähtutakse korteriomanike huvidest ja kaasomandiks olevate ühiste ruumide kasutamisel kehtib režiim, mille järgi on kõigil korteriomanikel võrdne õigus ühiseid ruume kasutada ning üks kaasomanik ei või ühise ruumi või selle osa kasutamiseks teistele takistusi.