Teatud tingimustel peavad ka vabaühendused riigihankeid läbi viima. Riigihangete seaduse § 5 lg 2 p 5 järgi on hankija ka eraõiguslik juriidiline isik:

• mis on asutatud eesmärgiga täita või mis täidab põhi- või kõrvaltegevusena seaduse alusel pandud ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu, ja
• mida põhiliselt rahastatakse maksumaksja poolt.

Nende sätete lihtsaim tõlgendus on selline, et kui ühing saab üle poole oma tuludest toetustena maksumaksja rahast (otse või mõne sihtasutuse kaudu), peab ta ka riigihangete seaduse nõudeid järgima. Küsimus jääb, kas on täidetud esimene tingimus, ehk tegutsetakse seaduse alusel avalikes huvides?

Kui ühing on aga avalikule sektorile lihtsalt teenust osutanud (saanud raha riigihanke võitmisel, mitte toetusena) või midagi müünud, siis ei ole tegu rahastamisega riigihangete seaduse mõttes ja need summad ei lähe arvestusse.

Lihthanke piirmäär on 30 000 eurot, riigihanke piirmäär 60 000 eurot. (RHS § 14)
Vaata lisaks: Riigihangete poliitika

2019. aastal tuli aga Riigikohtu lahend, mille järgi peab avalikes huvides ülesanne olema pandud ühingule seadusega.

End ei tohi lasta eksitada rahastustingimustest, mis võivad rääkida muudest piirmääradest ja tingimustest. Need tingimused enamasti täpsustavad selle raha kasutamist.