Euroopa Liidus viidi läbi põhjalikud reformid maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule (edaspidi lõpptarbija) piiriüleselt osutatavate teenuste, kaupade kaugmüügi ja e-kaubanduse käibemaksukohustuste osas.
Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv 2006/112/EÜ
Muudatuste eesmärk on vähendada käibemaksupettusi ja tagada võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu ettevõtetele võrreldes niinimetatud kolmandate riikide (s.t Euroopa Liidu väliste riikide ehk ühenduseväliste riikide) ettevõtetega.
1. juulist 2021 jõustunud Euroopa Liidu e-kaubanduse käibemaksupaketiga:
- laiendati telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste (digiteenused) maksustamise erikorda (mini One Stop Shop, MOSS) ka muudele teenustele, mille käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis, samuti ühendusesisesele kaugmüügile ja teatud juhtudel ka internetipõhise kauplemiskoha (e-pood) kaudu kauba müümisele. Laiendatud erikorra lühend on OSS (One Stop Shop);
- kehtestati uus erikord IOSS (Import One Stop Shop) ühendusevälisest riigist imporditavate kaupade kaugmüügile.
Kaugmüük (nii ühendusesisene kaugmüük kui ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüük) on piiriülene kauba müük lõpptarbijale. Ühendusesisene kaugmüük on selline Euroopa Liidus asuva kauba võõrandamine, mille käigus kaup toimetatakse lõpptarbijale kauba asukoha liikmesriigist mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Lõpptarbijateks loetakse ainult füüsilised isikud ja nendega võrdsustatud mittemaksukohustuslased, mitte aga käibemaksukohustuslasena registreerimata ettevõtjad – kui kaup koos selle toimetamisega teise liikmesriiki võõrandatakse käibemaksukohustuslasena registreerimata ettevõtjale, ei ole tegemist ühendusesisese kaugmüügiga ja selline võõrandamistehing ei ole OSS erikorraga hõlmatud. Ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüük on Euroopa Liidu välises riigis asuva kauba võõrandamine, mille käigus see kaup toimetatakse lõpptarbijale Euroopa Liidu välisest riigist Euroopa Liidu liikmesriiki.
Nii OSS erikorra kui IOSS erikorra kasutamine on vabatahtlik, mitte kohustuslik. Kui kauba müüja erikorda kasutada ei soovi, tuleb tal end käibemaksukohustuslasena registreerida nendes liikmesriikides, kus asuvad lõpptarbijad (kui ta ei kasuta OSS erikorda), ning teha imporditud kaupadele tavapärane tollivormistus (kui ta ei kasuta IOSS erikorda).
Erikorrad võimaldavad deklareerida kõigisse liikmesriikidesse teostatavate piiriüleste B2C müükide (B2C tähendab müüki ettevõtjalt lõpptarbijale, business to consumer) käibemaks ühel deklaratsioonil ja tasuda kogu see käibemaks oma asukohariigis ilma vajaduseta registreerida käibemaksukohustuslasena lõpptarbijate asukohariikides.
Erikorra deklaratsioon tuleb esitada ja käibemaks selle alusel tasuda deklareeritud maksustamisperioodile vahetult järgneva kalendrikuu lõpuks – seda ka siis, kui tähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale.
OSS erikorra puhul on maksustamisperioodiks kvartal ja IOSS erikorra puhul kalendrikuu. Deklaratsioon tuleb esitada olenemata sellest, kas perioodi jooksul teostati erikorra alla kuuluvaid tehinguid või mitte – kui isik ei tee konkreetse maksustamisperioodi jooksul ühtki erikorraga hõlmatud tehingut ja tal ei ole ka vaja teha parandusi eelmistes deklaratsioonides, esitatakse nullsummaline deklaratsioon (Rakendusmääruse 2019/2026 artikkel 59a).
Deklaratsioonil tuleb käibemaksusumma esitada ja see maksuhaldurile üle kanda eurodes sendi täpsusega, seda ei ümardata üles- ega allapoole lähima täisarvulise rahaühikuni. Kui erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste eest on tasutud muus valuutas kui euro, arvestatakse see muu valuuta ümber eurodeks deklareeritava perioodi viimasel päeval kehtinud Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskursi alusel.
Kui OSS või IOSS erikorraga liitunud müüjal on vaja parandada mõne eelmise maksustamisperioodi kohta deklareeritud andmeid, teeb ta seda jooksvalt järgmises tema poolt esitatavas erikorra deklaratsioonis, mitte ei paranda käibe tekkimise perioodi kohta esitatud deklaratsiooni. Kuna kinnitatud deklaratsioonile ei ole võimalik parandusi teha ja kui deklaratsioon on juba kinnitatud, saab andmeid parandada alles järgmises deklaratsioonis, siis on soovitatav hoida deklaratsiooni kuni tähtaja saabumiseni olekus “salvestatud”. Kui tekib vajadus deklareeritud andmete parandamiseks, tehakse seda jooksvas perioodis.
Näiteks kui esitatakse 2024. a juuli IOSS deklaratsioon 21. augustil 2024 (kuigi tähtaeg esitamiseks on 31. august), kuid 23. augustil selgub, et osaliselt on jäänud andmed deklareerimata – siis saab neid andmeid parandada alles 2024. a augusti deklaratsioonis.
