Alates 1. jaanuarist 2022 viiakse käibemaksuseadusesse sätted, millega antakse maksukohustuslasele võimalus kindlate tingimuste täitmise korral vähendada oma käibemaksukohustust seoses lootusetu võlgnevusega.
Kuni 2021. aasta lõpuni ei mõjuta ostja maksejõuetus kaubalt või teenuselt maksmisele kuuluva käibemaksu suurust, kui kaup tegelikult võõrandati või teenus osutati, kuid ostja ei ole selle eest kas üldse või täies ulatuses tasunud. Osaliselt või täielikult tasumata arvetega seotud käibemaksuarvestuse korra muudatus tuleneb Euroopa Kohtu lahendist C-246/16, mis muutis eelnevates kohtulahendites toodud põhimõtet Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ artikli 90 lõike 2 käsitluse osas.
Seda kohtulahendit arvestades täiendati käibemaksuseadust § 291 jõustumisajaga 01.01.2022. Alates sellest kuupäevast saab maksukohustuslane vähendada oma käibemaksukohustust järgmiste asjaolude esinemisel:
- võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest on väljastatud arve vastavalt käibemaksuseaduse §-le 37;
- käibemaksusumma on tehingult arvutatud ja kajastatud tehingu maksustamisperioodi käibedeklaratsioonil;
- nõuet pole võõrandatud;
- arve tasumise tähtpäevast on möödunud vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui kolm aastat, välja arvatud punktis 6 nimetatud juhul;
- nõue on raamatupidamises maha kantud, kuna nõuet ei ole olnud võimalik koguda, vaatamata maksukohustuslase püüdlustele teha kõik endast olenev nõude kogumiseks, või selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saada olevat tulu (see tähendab – nõue on bilansist eemaldatud);
- suuremat kui 30 000-eurost käibemaksu sisaldava nõude korral on nõue tõendatud jõustunud kohtulahendiga;
- kauba soetaja või teenuse saaja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse tähenduses;
- maksukohustuslane on kauba soetajat või teenuse saajat teavitanud kirjalikult nõude raamatupidamises mahakandmisest selle mahakandmise kuul, märkides ära mahakantud nõudega seotud käibemaksusumma.
Kui kõik need tingimused on täidetud, saab müüja oma käibemaksukohustust tasumata summa ulatuses vähendada maksustamisperioodil, mil nõue raamatupidamisarvestuses maha kantakse. Kui maksukohustust sel viisil vähendatakse, kuid vähendamise aluseks olev nõue hiljem siiski osaliselt või täielikult tasutakse, siis arvestatakse see nõue vastavalt tasutud osale maksustatava väärtuse hulka sellel maksustamisperioodil, kui nõue osaliselt või täielikult tasutakse.
Kauba või teenuse eest maksejõuetuse tõttu osaliselt või täielikult tasumata jätnud ostja peab arvestama, et kui ta on samuti käibemaksukohustuslane, on arvanud osaliselt või täielikult tasumata arves sisalduva käibemaksu sisendkäibemaksuna maha ja on saanud müüjalt teavituse nõude raamatupidamises mahakandmise kohta, siis on tema kohustatud selle nõudega seotud käibemaksusumma võrra suurendama oma maksukohustust teavituse saamise maksustamisperioodil. Lootusetu nõude raamatupidamises mahakandmise korral võlgnikule kreeditarvet ei esitata.
Sätet saab rakendada alates 1. jaanuarist 2022 maha kantud lootusetu võlgnevuse korral. Kui nõue kantakse maha ajal, mil käibemaksuseaduse uus säte veel ei kehti (enne 01.01.2022), siis ka ei saa müüja käibemaksuseaduse § 291 veel rakendada ja selle uue sätte alusel oma maksukohustust vähendada.
Kui maksukohustuslane pärast 1. jaanuari 2022 vähendab oma käibemaksukohustust käibemaksuseaduse § 291 alusel, siis vastava maksustamisperioodi käibedeklaratsiooni täitmisel kajastatakse maksustatava väärtuse vähendamine real 1, mis omakorda vähendab käibemaksusummat real 4. Käibemaksukohustuslasest ostja kajastab sisendkäibemaksu vähendamise käibedeklaratsiooni real 5.
Kui käibemaksukohustust käibemaksuseaduse § 291 alusel vähendatakse ja maksustamisperioodil tuleb vastava tehingupartneriga seotud arved käibedeklaratsiooni lisal KMD INF kajastada, peab müüja KMD INF A-osal ja käibemaksukohustuslasest ostja KMD INF B-osal deklareerima kas esmakordselt või uuesti (kui vastav arve käibe tekkimise maksustamisperioodil KMD INF-il deklareeriti) ka selle osaliselt või täielikult tasumata arve, millega seotud lootusetu nõue raamatupidamises maha kanti. Mõlemal juhul deklareeritakse arve tavapärased rekvisiidid (arve kuupäev, number, tehingupartneri andmed) ning miinusmärgiga arve tasumata osa arvulised andmed.
- Käibedeklaratsiooni vormi KMD INF A – osa täitmise näited
- Käibedeklaratsiooni vormi KMD INF B – osa täitmise näited
Maksuvabastuse laiendamine töövõimetoetuse posti teel väljamaksmisele
Töövõimetoetuse seadusega on loodud uut liiki toetus – töövõimetoetus – ning lõpetatud töövõimekaotuse protsentide ja töövõimetuspensionide määramine pensionikindlustuse seaduse alusel. Seetõttu täiendatakse käibemaksuseadust selliselt, et käibemaksuvaba on nii riikliku pensionikindlustuse seadusega kui ka töövõimetoetuse seadusega ettenähtud korras riiklike pensionide, abirahade, toetuste ja hüvitiste posti vahendusel väljamaksmine.
Korduskasutuspakendite käibemaksuga maksustamise reeglite muudatused
Kuni 2021. aasta lõpuni:
- loetakse kalendriaasta 31. detsembril tekkinuks sellise korduskasutuspakendi käive, millele on pakendiseaduse alusel määratud tagatisraha ja mis ei ole arvatud kauba maksustatava väärtuse hulka ning mis on maksukohustuslasest tootjale kalendriaasta jooksul tagastamata;
- ei arvata kauba käibe maksustatava väärtuse hulka korduskasutuspakendi maksumust juhul, kui maksukohustuslasest tootja ei võõranda korduskasutuspakendit.
Muudatuse kohaselt jäetakse sõna “tootja” sätte sõnastusest välja. Pakendite taaskasutus ja korduskasutuspakendite kasutamine on laienenud ja see ei piirdu enam üksnes joogitootjatega. Pakendiseaduse alusel määratud tagatisrahaga korduskasutuspakendeid on võimalik kasutada oma ettevõtluses lisaks joogitootjatele ka ettevõtjatel, kes ise ei tegele tootmisega, näiteks jaekaubandusettevõtjad, kes kasutavad kauba müümisel pakendiseaduse alusel tagatisrahaga koormatud korduskasutuspakendeid.
Kasutatud kaupade edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra muudatus
Käibemaksuseaduse § 41 lõike 3 kohaselt on kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügil käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel käibe maksustatav väärtus kauba ostu- ja müügihinna vahe, mis tähendab, et kehtiva korra kohaselt tuleb erikorra kasutamisel määrata maksustatav väärtus tehingupõhiselt, iga üksiku kauba müügi- ja ostuhinna vahe alusel.
Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv 2006/112/EÜ lubab liikmesriigil pärast Euroopa Liidu Käibemaksukomiteega konsulteerimist teatavate tehingute või teatavat liiki maksukohustuslaste puhul kaupade edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel määrata maksustatav väärtus maksustamisperioodi põhiselt.
Rahandusministeerium konsulteeris käibemaksukomiteega 2021. aasta teisel poolaastal. Konsulteerimise tulemusena muudetakse käibemaksuseaduse § 41 lõiget 3 selliselt, et lisatakse selles paragrahvis sätestatud erikorra rakendajale võimalus maksuhalduri nõusolekul arvutada kasutatud kauba edasimüügil maksustamisperioodil deklareerimisele kuuluv maksustatav väärtus kogu selle maksustamisperioodi jooksul edasimüüdud ja soetatud kasutatud kaupade, millele rakendatakse erikorda, müügi- ja ostuhindade vahe alusel. Seega alates 1. jaanuarist 2022 maksuhalduri nõusolekul ei pea erikorda rakendav maksukohustuslane iga edasimüüdava kauba maksustatavat väärtust eraldi määrama, vaid ta määrab maksustatava väärtuse kogu maksustamisperioodi ostu-müügi tehingute alusel. Selline maksustatava väärtuse arvutamine on põhjendatud sellistel juhtudel, kui tavaarvestus on liiga keerukas.
Kauba impordi toimumise koha täpsustus
Käibemaksuseaduse § 6 lõike 3 muudatusega täpsustatakse, et kauba import toimub Eestis, kui tollivõlg on tekkinud muul juhul, kui liiduvälise kauba sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tolliprotseduuridele (vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile või imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile) suunamisel ja kaup on toimetatud Eestisse. Kui tollivõlg on tekkinud muul juhul, kui käibemaksuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud juhtudel, kuid kaup on toimetatud teise liikmesriiki või ühendusevälisesse riiki, siis kauba importi Eestis ei toimu ja käibemaksukohustust tollivõla tekkimisel Eestis ei teki.
Uued COVID-19 pandeemiaga seotud käibemaksuvabastused
Alates 01.01.2022 ei maksustata käibemaksuga:
- kauba importi Euroopa Komisjonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale reageerimiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud kaup imporditakse selle tasu eest edasi müümiseks;
- kaupa, mis võõrandatakse Euroopa Komisjonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale reageerimiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud kaup soetatakse tasu eest edasimüügiks (sellise kauba võõrandamisel kohaldatakse 0% käibemaksumäära);
- teenust, mida osutatakse Euroopa Komisjonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale reageerimiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud teenus saadakse selle tasu eest edasi osutamiseks (sellise teenuse osutamisel kohaldatakse 0% käibemaksumäära).
Kui maksuvabastuse või 0% käibemaksumäära kohaldamise tingimused enam ei kehti, teavitab Euroopa Komisjon, amet või asutus, kes maksuvabalt kaupa importis või 0% käibemaksumääraga maksustatud kaupa või teenust soetas, sellest maksuhaldurit ning tasub käibemaksu importimisel maksuvabastuse rakendamise tingimuste või kauba või teenuse 0% käibemaksumääraga maksustamise tingimuste äralangemisel käibemaksuseaduse § 39 lõike 3 alusel kehtestatud korras ja tingimustel.
Euroopa Komisjoni või liidu õiguse alusel asutatud ameti või asutuse poolt talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale reageerimiseks 2021. aastal soetatud kaubalt või saadud teenuselt või imporditud kaubalt Eestis tasutud käibemaks tagastatakse, välja arvatud juhul, kui nimetatud kaup on soetatud või imporditud tasu eest edasimüügiks või teenus on saadud tasu eest edasi osutamiseks. Käibemaks tagastatakse käibemaksuseaduse § 39 lõike 3 alusel kehtestatud korras ja tingimustel. Kui käibemaksu tagastamise tingimused enam ei kehti, kuulub selliselt kaubalt või teenuselt käibemaks tasumisele.
Käibemaksusoodustuste kohaldamine Euroopa Liidu õiguse alusel asutatud ametitele ja asutustele
Alates 1. jaanuarist 2022 on käibemaksuseaduses täpsustatud, et Euroopa Liidu institutsioonidele kehtestatud käibemaksusoodustusi kohaldatakse ka Euroopa Liidu õiguse alusel asutatud ametitele ja asutustele. Euroopa Liidu õiguse alusel asutatud ametid ja asutused on Euroopa Liidu institutsioonidest erinevad asutused – need on eraldiseisvad juriidilised üksused, mis on asutatud Euroopa Liidu õigusest tulenevate konkreetsete ülesannete täitmiseks. Euroopa Liidu ametid ja asutused on rahvusvahelised organisatsioonid, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli. Neile tuleb kohaldada maksusoodustusi samas ulatuses ja alustel nagu Euroopa Liidu institutsioonidele.
Mitteresidendi maksukohustuslasena registreerimisel maksuesindaja määramine
Muudatusega täpsustatakse, et Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimisel ei ole kohustust maksuesindajat määrata sellisel Eestis püsivat tegevuskohta mitteomaval ühendusevälise riigi ettevõtjal, kelle asukohariigiga on Euroopa Liit sõlminud käibemaksuga seotud halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva vastastikuse abi lepingu.
Euroopa Liidu välise riigi ettevõtjale Eestis makstud käibemaksu tagastamise tingimuste täpsustamine
Üldjuhul tagastatakse ühendusevälise riigi ettevõtjale tema poolt Euroopa Liidus kaupade ja teenuste soetamsel tasutud käibemaks vastastikkuse printsiipi arvestades – seega juhul, kui ühendusevälise riigi isiku asukohariigis on Eesti isikul käibemaksu tagasi saamise õigus.
Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS-erikorda) rakendades tekib ühendusevälise riigi isikul käive Euroopa Liidus. Muudatusega täpsustatakse, et sellise käibega seotud sisendkäibemaksu tagasi saamise õigus on ühendusevälise riigi isikul olenemata sellest, kas tema asukohariigis Eesti isikul on käibemaksu tagasi saamise õigus või mitte, ning samuti olenemata sellest, kas ta on oma asukohariigis käibemaksukohustuslane.
Nende isikute loetelu täpsustamine, kes saavad rakendada Eestis IOSS-erikorda
Muudatusega täpsustatakse, et vahendaja kaudu saab ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorda (IOSS-erikorda) Eestis rakendada ka teise liikmesriigi maksukohustuslane.
