Kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikord

Maksukohustuslane, kes soetab kasutatud kauba, originaalkunstiteose või kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi tarbeks ning ei kasuta nimetatud kaupa, võib edasimüügil järgida käibemaksuseaduse § 41 lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda, kui ta on soetanud selle kauba:

Kasutatud kaup on kasutuses olnud vallasasi, mis on kasutatav olemasoleval kujul või pärast parandamist, välja arvatud originaalkunstiteos, kollektsiooni- ja antiikese, väärismetall ja vääriskivi.

Originaalkunstiteos on kaup, mis on nimetatud nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ IX lisa osas A, kusjuures maksukohustuslane võib originaalkunstiteosena mitte käsitada nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ IX lisa osa A punktides 5–7 nimetatud kaupu.

Kollektsiooniese on filateeliakaup, mille KN kood on 9704 00 00, ja zooloogiline, botaaniline, mineraloogiline, anatoomiline, ajalooline, arheoloogiline, paleontoloogiline, etnograafiline või numismaatiline kollektsioon või selle osa, mille KN kood on 9705 00 00.

Antiikese on üle 100 aasta vanune ese, mille KN kood on 9706 00 00.

Erikorra olemus on marginaali maksustamine, st maksustatakse üksnes maksukohustuslase poolt kauba hinnale lisatud osa. Kauba edasimüügi tehingu maksustatav väärtus on kauba müügi- ja ostuhinna vahe (marginaal), mida on vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra (KMS § 41 lg 3). Kuna marginaal on brutosumma ja sisaldab käibemaksu, tuleb see käibe maksustatava väärtuse leidmiseks jagada 1,20-ga.

Erikorda saab rakendada maksukohustuslane, kelle ettevõtluseks on ülalnimetatud kaupade edasimüük. Erikorda ei saa rakendada enda ettevõtluse tarbeks soetatud ning ettevõtluses kasutatud kauba edasimüümisel. Seega erikorra rakendamise oluliseks tingimuseks on, et kaup peab olema soetatud edasimüügi tarbeks ja kaupa ei võeta enne edasimüüki maksukohustuslase enda ettevõtluses kasutusele.

Erikorda rakendatakse selliste kaupade edasimüügil, mis on soetatud isikult, kes ei ole lisanud kauba hinnale käibemaksu – füüsiliselt isikult vm. mittemaksukohustuslaselt või maksukohustuslaselt, kes ka ise rakendas sama erikorda (k.a teise liikmesriigi vastavatelt isikutelt).

Erikorra rakendamine maksukohustuslasest edasimüüja poolt on vabatahtlik.

Erikorra alusel kauba edasimüügil esitatavale arvele ei märgita käibemaksu (KMS § 41 lg 4), seega ei saa kauba soetaja sisendkäibemaksu maha arvata. Kui kaup müüakse erikorra alusel, siis on maksukohustuslane vastavalt käibemaksuseaduse § 37 lõike 8 punktile 7 kohustatud arvele märkima viite käibemaksuseaduse §-le 41 või käibemaksdirektiivi artiklile 313. Nõuetele vastavat arvet ei pea väljastama juhul, kui kaup müüakse füüsilisele isikule isiklikuks otstarbeks.

Maksukohustuslasel on võimalik erikorra rakendust laiendada ühendusevälisest riigist imporditavatele kaupadele ja otse autorilt ostetud originaalkunstiteostele nende edasimüügil. Selleks tuleb eelnevalt teavitada maksuhaldurit (KMS § 41 lg 5).

Kui maksukohustuslane erikorda laiemalt rakendama hakkab, peab ta seda tegema vähemalt kahe kalendriaasta vältel (KMS § 41 lg 6).

Imporditavate kaupade puhul võtab maksukohustuslane marginaali arvutamisel ostuhinnaks imporditava kauba maksustatava väärtuse koos kauba impordilt tasutud käibemaksuga (KMS § 41 lg 7).

Kuna erikorda rakendades arvatakse impordil tasutud käibemaks maha juba marginaali arvutamisel, siis tulenevalt käibemaksuseaduse § 41 lõikest 9 impordil tasutud käibemaksu täiendavalt sisendkäibemaksuna maha arvata ei saa.

Maksukohustuslane, kes kasutab erikorda käibemaksuseaduse § 41 lõikes 5 toodud võimaluse alusel, ei või maha arvata käibemaksu, mille ta on tasunud originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme importimisel või originaalkunstiteose soetamisel autorilt või autoriõiguse valdajalt.

Kuna arvel ei ole käibemaksusummat märgitud ja kogu käibemaksuarvestus toimub üksnes ostuarvete (või muude ostudokumentide) ja müügiarvete võrdlemise põhjal, siis on erikorda rakendavale maksukohustuslasele sätestatud kohustus pidada eraldi arvestust erikorra raames soetatud ja võõrandatud kaupade kohta. Peavad olema dokumendid, mis tõendavad kauba soetamist isikult, kes ei ole maksukohustuslane või maksukohustuslaselt kes rakendab erikorda (siis on arvel olemas juba viide erikorra rakendamisele) ning mis sisaldavad tõendavat märget selle kohta, et soetatud kaup vastab käibemaksuseaduse § 41 lõikes 2 sätestatud kauba definitsioonile.

Avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikord

Erikord on oma olemuselt komisjonitasu maksustamine kogukäibe maksustamise asemel ning sätestab enampakkumise korraldaja maksustatava käibe arvestuse põhimõtted. Kuna tegemist on nn komisjonimüügiga, siis käsitletakse enampakkumise korraldaja tegevust käibemaksu mõttes kauba ostu-müügina, mitte teenuse osutamisena.

Enampakkuja käibe maksustatava väärtuse leidmisel võetakse aluseks kauba müügihind, so hind, mille kauba enampakkumisel soetanud isik pidi enampakkumise korraldajale tasuma (kauba hind koos muude tasudega); sellest müügihinnast lahutatakse summa, mille enampakkumise korraldaja maksab komitendile (isikule, kes kauba enampakkumisele andis) ning vähendatakse saadud vahet (komisjonitasu) selles sisalduva käibemaksu võrra, jagades summa 1,20-ga (KMS § 42 lg 1).

Kauba müügihind on summa, mille ostja on tasunud enampakkumise korraldajale tema väljastatud arve või muu müügidokumendi alusel. Kauba müügihind sisaldab kauba enampakkumise hinda ja muid summasid, mille kauba ostja on enampakkumise korraldajale kohustatud seoses kauba soetamisega tasuma (KMS § 42 lg 2).

Komitendile makstav hind on kauba enampakkumise hinna ja enampakkumise korraldaja poolt komitendilt lepingu alusel saadud või saadava komisjonitasu vahe (KMS § 42 lg 3).

Enampakkumise korraldaja ei märgi enampakkumisel kauba ostnud isikule väljastatavale arvele või muule müügidokumendile käibemaksusummat (KMS § 42 lg 4). Seega ei saa kauba soetanud isik käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata.

Käibemaksuseaduse § 42 lõikes 1 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda kohaldatakse juhul, kui enampakkumise korraldaja tegutseb käibemaksuseaduse § 41 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikuga sõlmitud komisjonilepingu alusel, mille kohaselt kauba avalikul enampakkumisel makstakse müügilt komisjonitasu (KMS § 42 lg 5).

Enampakkumise korraldaja poolt komitendile makstava summa tõenduseks on käibemaksuseaduse § 42 lõikest 6 tulenev kohustus esitada müügi kohta komitendile aruanne, kus on märgitud kauba enampakkumise hind ja sellest komisjonitasu maha arvamisel järele jäänud komitendile makstav summa. See aruanne asendab arvet komitendilt enampakkumise korraldajale kauba kohta, kuna antud tehingut käsitatakse käibemaksu mõttes kahekordse kaubamüügi tehinguna.