Hea ettevõtluskeskkonna tõttu on Eesti maailmas esirinnas start-up ettevõtete poolest, kes valdavalt tegelevad tarkvaralahenduste loomisega. Kuidas tarkvarateenuseid maksustatakse ning kuidas tagada, et teadmatusest ei makstaks makse üleliia või liiga vähe?

Kaks põhilist viisi tarkvaratooteid müüa on litsentside andmine ning tarkvara kui teenus (SaaS). Tarkvaralitsentsi puhul annab tarkvara omaja teisele isikule autoriõiguse tarkvara kokkulepitud viisil kasutada (näiteks tehes tarkvarast koopia) ning saab selle eest litsentsitasu. SaaS puhul osutab tarkvaraarendaja kasutajatele teenust. Mis tähendab, et maksustamine toimub sarnaselt teiste teenuste maksustamisega. Sageli on nende kahe võimaluse eristamisel olulised pisidetailid. Näiteks veebipõhiselt kasutatavad programmid on teenused, kuid ettevõtte enda serverisse kopeeritud programmid on litsentsid. Võimalik on ärimudel, kus on samaaegselt nii teenus kui ka litsents, näiteks SDK (tarkvara arenduskomplekt) tüüpi tarkvara.

Käibemaks

Käibemaksu seisukohalt ei ole vahet, kas tegemist on SaaS või litsentsitasuga. Mõlemad on maksustatavad standardmääraga, kohalduvad kõik reeglid vastavalt sellele, kellele toodet müüakse. Käibe tekkimise kohaks elektrooniliselt osutatavate teenuste puhul on alati tarkvara kasutaja asukoht.

Välismaale müümise puhul tuleb eristada, kas tarkvara saajaks on välismaine käibemaksukohustuslane, kes saab teha pöördmaksustamist, või ilma käibemaksukohustuslasena registreerimise (KMKR) numbrita (VAT nr) isikule. Esimesel juhul deklareeritakse tarkvara müük samamoodi, nagu ükskõik milline ühendusesisene müük, maksumääraks on 0% ja arvetele kirjutatakse juurde, et tegemist on pöördmaksustamisega. Kui ostjal on KMD number olemas, siis ei pea tema kohalikku käibemaksumäära taga ajama.

Mitte-maksukohustuslastele Euroopa Liidus müües on kaks võimalust. Reegel on see, et kui tekib maksukohustus teises liikmesriigis, siis tuleb end seal registreerida ja hakata esitama käibedeklaratsioone ka kohalikule maksuametile. Samas on piirmäär 10 000 eurot. Kui kõikide mitte-käibemaksukohustuslastele müüdavate kaupade ja teenuste summa on alla selle, siis võib käibe tekkimise kohaks lugeda Eestit ning kasutada Eesti käibemaksumäära.

Lihtsustamiseks on Euroopa Liidus loodud OSS süsteem, millega liitumiseks tuleb esitada Eestis maksu- ja tolliametile avaldus ning seejärel tekib võimalus kõiki välismaale müüdud tarkvaratooteid ja teenuseid deklareerida Eesti e-MTAs spetsiaalsel deklaratsioonivormil.

Oluline on juba müügi toimumisel teada, mis riigis käive tekib. Selleks kasutatakse IP aadressi, arvel olevat aadressi, pangakontot või muid müüja kasutuses olevaid andmeid selle kohta, kus ostja asub. Vastavalt sellele tuleb arvele kirjutada ka õige käibemaksumäär.

Näiteks, kui müüa tarkvara Soome eraisikule, siis Eesti ettevõte peab arvele kirjutama käibemaksumäära 24% ning selle ka kliendilt kätte saama. Deklaratsiooni esitamisel tuleb 24% ka maksu- ja tolliametile tasuda.

Tarkvara soetamisel ettevõtluse tarbeks saavad käibemaksukohustuslased käibemaksu maha arvata arve alusel täpselt samamoodi, kui kõigi ülejäänud soetuste puhul.

Ühenduseväliste riikide puhul eristatakse ettevõtlusega tegelevaid ja mitte tegelevaid isikuid, kuna käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit kui sellist ei pruugi olla. Kui tegemist on ettevõtlusega tegelevate isikutega, siis on teenuse ekspordi käibemaksumäär 0%. Eraisikute puhul on võimalikud erisused vastavalt teenuse liigile, aga elektrooniliselt osutatavad teenused on maksustatavad 0%-ga (NB! See ei kehti Euroopa Lidu tarbijatele, nende puhul tuleb alati tuvastada asukoht ja tasuda vastav käibemaksumäär).

Tähelepanelik tuleb aga olla kohalike reeglite suhtes. Näiteks Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust on toonud kaasa selle, et Ühendkuningriik võib kohalikele inimestele teenuste osutamisel nõuda käibemaksukohustuslaseks registreerimist Ühendkuningriigis.

Tulumaks

Kuna Euroopa Liidus on ühiselt reguleeritud ainult kaudsed maksud, siis tulumaksu osas on iga riik täiesti iseseisev ning probleeme lahendatakse kahepoolsete topeltmaksustamise vältimise lepingutega riikide vahel. Eestis ei ole ettevõttele tulu maksustamise puhul oluline, millisest allikast tulu on saadud.

Tulumaksu makstakse ettevõtte kasumilt alles siis, kui seda välja maksma hakatakse. Siinkohal muutub oluliseks litsentsitasu ja SaaS-i erinevus, sest litsentsitasu puhul on reegleid rohkem.

SaaS-i puhul tuleb tulu ettevõtlusest äriühingu bilanssi ning tulumaksuga maksustamist Eestis eraldi ei toimu. Põhimõtteliselt ei ole maksustamisel vahet, kas ettevõte müüb kartuleid või SaaS-i. Seega SaaS-i puhul tulumaksu küsimus ei tõstatu.

Tulumaksuga maksustamise aluseks on alati tulumaksuseadus, maksulepingust otse ei teki maksustamise õigust ühelegi riigile.

Füüsiliste isikute puhul on litsentsitasu saamine maksustatav tavakorras. Reeglina teostab väljamakse tegija kinnipidamise, kuid välismaalt saadud litsentsitasude puhul on ka füüsilisel isikul endal võimalik maksud deklareerida ja tasuda.

Eesti tulumaksuseadus ei näe ette, et litsentsitasu saamine oleks ettevõtete jaoks maksustatav. Samas võib maksuleping ette näha, et litsentsitasu makse tegija peab tulumaksust kinni oma riigis, sarnaselt sellele, kui Eesti äriühingud peavad kinni tulumaksu mitteresidentidele tehtud litsentsitasu maksetelt.

Litsentsitasult tulumaksu kinnipidamise kohustus tekib Eesti äriühingutel siis, kui väljamakse tehakse mitteresidendile. Sealjuures ei eristata, kas litsentsitasu makstakse välismaa äriühingule või füüsilisele isikule. Tulumaksuseaduses ette nähtud kinnipeetav maksumäär on 10%, kuid erinevad maksulepingud võivad sätestada, et maksumäär on sellest väiksem või üldse 0%.

Loomulikult ei pääse siingi eranditest. Litsentsitasult ei pea tulumaksu kinni pidama, kui tegemist on Euroopa Liidu või Šveitsi ettevõttega, kui ostja ja müüja on omavahel seotud vähemalt 25% osaluse kaudu. Järgida tuleb ka siirdehinna reegleid.

Näiteks kui Soome äriühingule kuulub Eesti osaühingust 25%, siis ei maksustata grupisisesed litsentsitasud, mis vastavad turutingimustel.