SISUKORD
1. Üldist
2. Isikukoodi taotlemine ja ehitusala maksunumber
2.1. Isikukood maksuametist
2.2. Ehitusala maksunumber ja maksunumbrite register
3. Tööjõurent
3.1. Tööjõu rentimise ja alltöövõtu erinevused
3.2. Tööjõu rentimise ja tööjõu vahendamise erinevused
3.3. Töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana
4. Tegevusjuhised välismaisele renditöötajale
4.1. Piiratud maksukohuslasest renditöötaja maksustamine
4.1.1. Isikukoodi taotlemine
4.1.2. Ettemakstud maksete taotlemine
4.1.3. Tõend asukohariigi maksuametile
4.1.4. Lõpliku maksustamise teostamine Soomes
4.2. Üle kuue kuu Soomes viibivate töötajate maksustamine
5. Tegevusjuhised välismaisele renditööandjale
5.1. Välismaise tööandja teavitamiskohustused
5.1.1. Teade renditöötaja kohta
5.1.2. Aastadeklaratsioon
5.1.3. Teatamiskohustuse täitmata jätmise tagajärjed
5.2. Välismaise tööandja registreerimine tööandjate registris
5.2.1. piiratud maksukohuslasest töötaja
5.2.2. tavaline maksukohuslasest töötaja
5.3. Välismaise tööjõudu rentiva ettevõtte ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registreerimine
5.4. Käibemaksu maksmise kohustus
6. Juhised soomlasest töö tellijale
6.1. Töö tellija teatis
6.2. Teatamiskohustuse täitmata jätmise tagajärjed
6.3. Töö tellijal lasuv maksu kinnipidamise kohustus
7. Ettevõttelt kinnipeetud tulumaksu tagastamine
Lisa: Tööjõu rentimisega seotud korduma kippuvad küsimused (pdf)
1. Üldist
Vastavalt 2007. aasta algusest jõustunud seadusemuudatusele maksustatakse maksimaalselt kuus kuud Soomes välisriigi tööandja teenistuses olevate renditöötajate palgatulu Soomes, kui töötaja elukohariigiga sõlmitud maksuleping seda lubab.
Renditööjõu maksustamist lubavad järgnevalt nimetatud riikidega sõlmitud maksulepingud:
- aastast 2007: Island, Norra, Rootsi, Taani, Läti, Leedu ja Eesti;
- aastast 2009: Moldova, Gruusia, Valgevene ja Mani saar;
- aastast 2010: Guernsey, Bermuda ja Jersey;
- aastast 2011: Poola, Kasahstan, Kaimanisaared;
- aastast 2013: Türgi;
- aastast 2014: Küpros ja Tadžikistan.
–page1–
2. Isikukoodi taotlemine ja ehitusala maksunumber
2.1. Isikukood maksuametist
Soome tööle saabuv töötaja võib saada Soome isikukoodi maksuametist. Maksuametil on (alates 01.06.2012) magistraadiga paralleelne õigus kanda Soome tööle saabuvad välismaalased rahvastikuregistrisse ja anda neile isikukoodid. Alates 01.03.2013 on maksuametil õigus anda isikukoode välismaalastele sõltumata nende Soomes viibimise aja pikkusest. Enam ei oma tähtsust kas Soomes viibitakse ajutiselt või alaliselt.
Kui töötaja jääb Soome rohkem kui üheks aastaks, selgitab magistraat välja koduvalla registreerimise eeldused ning otsustab, kas ka isiku koduvald kantakse rahvastikuregistrisse. Lugege lisa SIIT.
Isikukoodi saamiseks tuleb maksuametis või elukohajärgses magistraadis isiklikult kohal käia. Kaasas peavad olema järgmised dokumendid.
- EL/EMP kodanikud: kehtiv pass või Schengeni piirkonna ametlik isikutunnistus ning tõend elamisõiguse registreerimise kohta (kui Soome saabumisest on möödunud 3 kuud).
- Muud kui EL/EMP riigi kodanikud: kehtiv pass ning töötaja elamisluba.
Lisaks peab olema kaasas tööleping või kirjalik töösuhte peamiste tingimuste kirjeldus.
Lisateavet töötamisõiguse ja elamislubade kohta saab Soome migratsiooniameti kodulehelt.
2.2. Ehitusala maksunumber ja maksunumbrite register
Alates 01.09.2012 peab igal ehitusobjektil töötaval isikul olema objektil viibides nähtaval kohal nimesilt, millele on märgitud ka maksunumber. Uutel alustatavatel tööobjektidel on maksunumbri märkimine nimesildile kohustuslik alates 01.09.2012. Varematel, juba alustatud tööobjektidel on see kohustuslik alles pärast üleminekuaega ehk hiljemalt 01.03.2013.
Maksuameti avalik ehitussektori maksunumbrite register avatakse augusti alguses 01.08.2012. Maksuamet kannab maksunumbrite registrisse personaalse maksunumbri ja muud isiku kohta registreeritavad andmed. Ehitussektori töötajate kandmist nimetatud registrisse tuleb eraldi taotleda. Vastava taotluse võib esitada isik ise, tema tööandja või ehitusobjekti peatöövõtja. Maksuamet võib kanda isiku registrisse ka omal algatusel.
Vt maksunumbri kohta lisateavet SIIT.
Tagasi sisukorda –page2–
3. Tööjõurent
Tööjõu rentimise all mõistetakse lepingul põhinevat süsteemi, mille puhul tööjõudu rentiv ettevõte annab teatud hüvitise eest oma töötajad teise ettevõtte (töö tellija) käsutusse. Tööjõudu rendile andnud ettevõtte ja Soome töö tellija vahel valitseb kahe ettevõtja vaheline võlaõiguslik lepinguline suhe. Eelnevalt nimetatu kehtib ka juhul, kui lepingu osapooleks on füüsilised isikud.
Välisriigi ettevõttel on üldjuhul tööandja kohustused, kuigi Soome töö tellijale kanduvad üle need tööandjale määratud kohustused, mis on seotud otseselt töö teostamisega. Sellised on näiteks tööaja ja tööohutusega seotud kohustused. Tööd teostatakse töö tellija juhtimise ja järelevalve all ning üldiselt ka tema tööobjektidel, tema töövahendite ja tarvikute abil. Töötajad on siiski töösuhtes neid rendile andnud ettevõttega ja ka palka maksab välisriigi tööandja
Töötajat võib lugeda renditöötajaks juhul, kui töö juhtimis- ja järelevalvekohustus kuulub välisriigi tööandja asemel Soome töö tellijale. Lisaks võivad töötaja pidamist renditöötajaks iseloomustada järgmised asjaolud.
- Töö teostatakse töökohas, mis kuulub Soome tellija otsustusõiguse alla ning mille eest ta vastutab. See tähendab, et välisriigi tööandja ise kõnealuses töökohas ei tegutse, vaid ainult annab oma töötajad Soome ettevõtte käsutusse.
- Välisriigi tööandjale makstav hüvitis arvestatakse töötatud aja alusel või on hüvitise ja töötaja palga aluseks mõni muu põhimõte.
- Töövahendid ja tarvikud annab töötaja käsutusse peamiselt Soome töö tellija.
- Välisriigi tööandja ei otsusta ühepoolselt töötajate arvu ja töötajate sobivuse üle.
Näide. Eesti ja Soome ettevõtte vahel on sõlmitud leping töötaja saatmise kohta Soome ettevõtte ehitusobjektile. Töötaja palga maksab Eesti tööandja. Tööd juhib ja tegevuse üle otsustab Soome ettevõte. Sellisel juhul on tegemist tööjõu rentimisega.
Renditööjõudu puudutavate õigusaktide rakendusala ei ole piiratud vastavalt välisriigi ettevõtte tegevusalaga, vaid otsus tehakse üldise kaalumise põhjal, võttes eriti arvesse eespool nimetatud asjaolusid.
Tööjõu rentimine hõlmab lisaks tavapärasele renditud tööjõule ka näiteks olukordi, kus töötajal ei ole töösuhet otse selle tööjõudu rentiva ettevõttega, mis on sõlminud lepingu Soome tellijaga, vaid nimetatud rendileandja on rentinud töötaja teiselt ettevõttelt. Sellistes olukordades loetakse deklareerimiskohustuslikuks tööandjaks renditöötajale palka maksvat tööandjat, kellega töötajad on töösuhtes.
Näide. Saksamaa ettevõte rendib ühe saksa ja kaks läti töötajat Taanis tegutsevale ettevõttele, mis omakorda rendib kõnealused töötajad edasi Soomes tegutsevale töö tellijale seal vajaliku töö teostamiseks. Töötajatel on töösuhe Saksamaal asuva ettevõttega.
Sellisel juhul loetakse Saksamaa ettevõtet töötajate välisriigi tööandjaks, kellel on käesolevas väljaandes allpool nimetatud deklareerimiskohustused. Läti töötajad on renditöö eest saadava palgatulu osas Soomes maksukohustuslased kohe alates esimesest tööpäevast. Maksulepingust tulenevalt on Soomel maksustamisõigus Saksamaal elava töötaja palgatulu suhtes üldreeglina vaid juhul, kui töötaja elab Soomes kauem kui kuus kuud.
3.1. Tööjõu rentimise ja alltöövõttude erinevused
Tööjõu rentimise ja alltöövõttude vaheline erinevus on uute õigusaktide alusel olulisemaks muutunud. Alltöövõtu puhul on tööde juhtimis- ja järelevalvekohustus alltöövõtja vastutusel. Tööjõu rentimisel vastutab tööde juhtimise eest töö tellija ehk renditööjõudu kasutav ettevõte.
Alltöövõtu puhul annab oma töötajatele vajalikud töövahendid alltöövõtja ise. Tööjõu rentimise korral annab töötajatele vajalikud töövahendid töö tellija. Alltöövõtu puhul vastutab tööde lõpptulemuse eest alltöövõtja. Tööjõu rentimise korral vastutab töö lõpptulemuse eest töö tellija.
Näide. Leedu ja Soome ettevõtete vahel on sõlmitud töövõtuleping Soome ehitusobjektil teostatavate tööde kohta. Töötaja palga maksab Leedu tööandja. Leedu ettevõte vastutab oma töötajate töö juhtimise ja järelevalve eest tööobjektil ning töö lõpptulemuse eest. Leedu ettevõte otsustab ise, kui mitu töötajat ta töö valmis saamiseks vajab. Sellisel juhul on tegemist alltöövõtu, mitte tööjõu rentimisega.
Näide. Eesti ettevõte rendib oma töötajaid Soome ettevõttele A Oy, mis rendib töötajad edasi teisele Soome ettevõttele B Oy. Töö tellija deklaratsiooni on käesoleval juhul kohustatud esitama Soome ettevõte B Oy, kelle kasutusse töötajad jäävad. Välisriigi tööandja peab teatama deklaratsiooniga selle töö tellija andmed, kelle kasutusse töötajad reaalselt jäävad. Kui tööandja pakub oma töötajaid vahendusettevõttele, peab ta sellest hoolimata deklareerima töö lõpliku tellija Soomes, mitte tööjõu vahendajaettevõtte.
3.2. Tööjõu rentimise ja tööjõu vahendamise erinevused
Tööjõu vahendamist tuleb teatud olukordades eristada tööjõu rentimisest. Kui välisriigi tööjõudu pakkuv ettevõte tegutseb vaid vahendajana ja ei ole töötajate tegelik tööandja, siis sellisel juhul ei ole tegemist tööjõu rentimisega. Soome ettevõttest saab selliste töötajate tööandja, kui nad asuvad tööle Soome ettevõtte teenistuses. Kõik tööandja kohustused lasuvad sellisel juhul Soome ettevõttel.
Näide. Leedu ettevõte vahendab töötajaid tööle Soome koristusfirmasse. Töö toimub Soome ettevõtte juhtimise ja järelevalve all ning tema vahendite abil. Lisaks maksab ka töötajate palga Soome koristusfirma. Sellisel juhul on töötajate tööandja Soome koristusfirma.
3.3. Töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana
Teatud olukordades võib olla vaja kaaluda, kas töötaja teeb tööjõu rentimise või otsese töösuhte asemel tööd iseseisva füüsilisest isikust ettevõtjana. Vastav otsus tuleb teha alati juhtumipõhiselt, hinnates üldist olukorda.
Iseseisva ettevõtjana saadud tuluga on üldreeglina tegemist juhul, kui töö tellijal ei ole selget juhtimis- ja järelevalvekohustust, ettevõtja kasutab oma töövahendeid ning töötab oma ruumides. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu sellele, kas töötaja pakub oma teenust avalikult, ning sellele, kes kannab vastutust töö lõpptulemuse suhtes. Kui tegemist leitakse olevat iseseisva füüsilisest isikust ettevõtjana saadud tuluna, käsitletakse seda maksustamisel üldjuhul tööhüvitisena.
Näide. Eesti ettevõte pakub Soome ehitusfirmale tööle Eestist pärit iseseisva füüsilisest ettevõtjana tegutsevaid põrandaplaatijaid. Töö toimub Soome ettevõtte juhtimise ja järelevalve all ning tema vahendite abil. Lisaks on samal tööl töösuhetes Soome töötajaid. Sellises olukorras loetakse ehitusfirma ja Eesti plaatijate vahel moodustuvat töösuhe, mille alusel ehitusfirma poolt plaatijatele makstav tasu loetakse palgaks.
Maksuamet on andnud välja juhendi "Palk või tööhüvitis" (Palkka ja työkorvaus verotuksessa). Selles on esitatud näiteid, mille põhjal saab otsustada, kas tegemist on palga või tööhüvitisega.
Tasu maksja peab arvestama, et töötajale antud tööhüvitise maksukaart (üldjuhul nn 0-määraga tuluallikamaksukaart) ei anna maksjale konfidentsiaalsuskaitset, kui töö tellija ja töötaja vahel leitakse olevat moodustunud töösuhe, mida makse teostaja oleks pidanud teadma. Konfidentsiaalsuskaitsest lähemalt juhendist "Konfidentsiaalsuskaitse maksustamismenetluses" (Luottamuksensuojasta verotusmenettelyssä).
3.4. Töötamine Soome vee- või õhulaeval
Soome vee- või õhulaeval renditöötajana töötav välismaal elav isik on kohustatud maksma oma palgast maksu Soome tulumaksuseaduse (1535/1992, TVL) § 13 järgi. Rendileping ei takista üldiselt Soomet maksustamast välismaal elava renditöötaja palka, mis saadakse rahvusvahelises liikluses oleva Soome vee- või õhulaeval tehtud töö eest. Erandiks on siiski Põhjamaade maksukokkulepe, mille artikli 15.4 järgi õhulaeval tehtud töö eest saadud palk maksustatakse ainult palgasaaja elukohariigis.
Kui välismaisel rendiettevõttel ei ole Soomes kindlat ja püsivat tegevuskohta, ei ole tal ka kohustust arvestada ja arveldada töötajale makstud palga pealt maksu Soome. Välismaisel rendiettevõttel ja Soome töö tehalaskjal ei ole üldiselt ka kohustust esitada selles juhises edaspidi mainitud alustamis- ja muid teateid, sest teadaandmiskohustus puudutab Soomes toimuvat töötamist ja töötamine rahvusvahelises liikluses leiab aset enamasti kas täiesti või peaasjalikult Soomest väljaspool. Välismaine renditöötaja võib taotleda tuluallika maksustamist või ettemaksuna makstava tulumaksu määramist maksubüroost selle järgi, kas ta on piiratud või täismääras maksukohustuslane. Töötaja on kohustatud teatama oma palga Soome esitataval maksuteatel, kui palgale ei ole eelnevalt määratud tuluallikamaksu.
Tagasi sisukorda –page3–
4. Tegevusjuhis välisriigi renditöötajale
4.1. Piiratud maksukohustusega renditöötaja maksustamine
Kui te elate Soomes maksimaalselt kuus kuud, olete Soomes piiratult maksukohustuslane. Sellisel juhul on maksustamine üldise maksukohustusega isikutest erinev.
4.1.1. Isikukoodi taotlemine
Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu määramiseks peab töötajal olema Soome isikukood. Soome ajutiselt tööle saabuv töötaja võib saada Soome isikukoodi maksuametist. Välismaalane peab isikukoodi saamiseks täitma registreerimisblanketi.
- 6150 "Soomes ajutiselt elava välismaalase registreerimise avaldus" (Suomessa tilapäisesti oleskelevan ulkomaalaisen rekisteröinti-ilmoitus)
4.1.2. Ettemaksuna kinnipeetavate maksude taotlemine
Renditöötaja, kes tuleb Soome tööle Islandilt, Norrast, Rootsist, Taanist, Lätist, Leedust või Eestist ning Moldovast, Gruusiast, Valgevenest, Mani saarelt, Guernseylt, Bermudalt, Jerseylt, Poolast, Kasahstanist ja Kaimanisaartelt, Türgist, Küproselt, Tadžikistanist või riigist, millega Soomel ei ole sõlmitud maksulepingut, maksab Soomes saadud palgatulult määratava maksu ettemaksuna, kui töötajal ei ole Soomes tuluallikamaksu kinnipidavat töötasu maksjat. Ettemaksuna kinnipeetava maksu määramiseks peab töötaja võtma ühendust oma töö- või elukohajärgse maksuametiga kohe Soomes töö alustamisel, kuid siiski hiljemalt töötamise alustamisele järgneva kuu lõpuks.
Näide. Kui töö algab 07.03.2015, peab töötaja taotlema ettemaksuna kinnipeetavate maksude määramist hiljemalt 30.04.2015.
Ettemaksuna kinnipeetavate maksude määramisel arvatakse palgast töötamise aja osas maha 510 euro suurune igakuine maksuvaba tulu. Kui tööperiood sisaldab mittetäielikke kuid, tehakse vastav maksuvaba osa mahaarvamine summas 17 eurot päevas.
Näide. Töötaja töötab Soomes kolm kuud ja neliteist päeva. Talle makstav palk on 1500 eurot kuus ja mittetäieliku kuu eest 1000 eurot. Töötaja maksustatav töötasu on Soomes seega 5500 eurot, millest tehakse 510 euro suurune kuupõhine mahaarvamine kolme kuu kohta ja 17 euro suurune päevapõhine mahaarvamine neljateistkümne päeva eest (5500 – (3 x 510 + 14 x 17 eurot) = 3732 eurot). Töötajale määratakse ettemaksuna kinnipeetav tulumaks summalt 3732 eurot muutumatu tuluallikamaksu määra alusel, milleks on 35 protsenti.
Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu otsust taotletakse vastaval blanketil "Ennakkoverohakemus" (5057 "Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu taotlus"). Blanketil küsitakse lisaks isikuandmetele järgmisi maksustamisel vajalikke andmeid.
- Aadress Soomes ja välisriigis
- Soome saabumise ja Soomest lahkumise kuupäevad
- Soomes saadud palga summa
- Soomes töötamise aeg
- Pangakonto (BIC/IBAN kujul)
Ettemaksuna kinnipeetav tulumaks määratakse töötajale maksmiseks igakuiselt. Soomes vähemalt neli kuud töötav töötaja peab lisaks tasuma palga põhjal arvestatavat haiguskindlustusmaksu. Maks tasutakse palgalt, millelt ei ole tehtud eespool nimetatud 510 euro suurust kuist või 17 euro suurust päevast mahaarvamist. Maksu ei määrata, kui töötaja esitab elukohariigist saadud tõendi A1 või E101, mis tõendab, et töötaja on kindlustatud oma elukohajärgses riigis.
Kui töötaja jätab ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu taotlemata või taotleb seda hilinenult, võidakse talle määrata maksimaalselt 2000 euro suurune maksutrahv.
Töötaja võib nõuda, et tema töötulusid ei maksustataks tuluallikamaksuna, vaid progressiivselt ehk samamoodi nagu maksukohustuslastel üldiselt, kui ta on resident Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või riigis, kellega Soomel on maksuleping.
Et tulu saaks progressiivselt maksustada, lisatakse ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu taotlusele progressiivse maksustamise taotlus
Taotlus progressiivseks maksustaseks
Lähemalt piiratud maksukohustuslase töötulude maksustamisest
4.1.3. Tõend elukohajärgse riigi maksuametile
Töötaja maksab Soomes saadud tulult makse üldjuhul ka oma elukohajärgses riigis. Kahekordset maksustamist siiski ei toimu. Kui elukohajärgne riik tulusid maksustab, võtab ta arvesse, et Soomes on juba makse makstud. Kahekordse maksustamise vältimine on sätestatud riikide vahel sõlmitud maksulepingutes.
Soome maksuamet annab tõendi Soomes makstud tulumaksu kohta ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu taotlemise käigus. Töötaja saab esitada selle tõendi oma elukohariigi maksuametile. Sellisel juhul saab Soomes makstud makse elukohariigis topeltmaksustamise vältimiseks arvesse võtta juba ettemaksuna kinnipidamise etapil.
4.1.4. Lõpliku maksustamise teostamine Soomes
Lõplik maksustamine teostatakse tulu saamise aastale järgneval aastal. Siis arvestatakse tegelikult saadud tulude alusel lõplik maks. Kui ettemaksuna kinnipeetavatest maksudest lõpliku maksu summa katmiseks ei piisa, määratakse töötajale juurdemakstav maks. Kui aga ettemaksuna kinnipeetud summa on lõplikust maksusummast suurem, makstakse üle olev osa töötajale tagasi.
Soome maksuamet saadab töötajale töötamisele järgneva aasta kevadel lõpliku maksustamise teostamiseks eeltäidetud tuludeklaratsiooni elukohariigi aadressil. Piiratud maksukohustusega renditöötaja maksustamine toimub protseduuriliselt samal moel ja sama ajagraafiku alusel nagu üldise maksukohustusega isikute maksustamine. Tuluallikamaksustamine toimub 35%-lise kindla maksumääraga. Tuludelt tehakse töötamisajale vastav maksuvaba osa mahaarvamine 17 eurot päevas. Muid mahaarvamisi ei tehta. Kui ettemaksuna kinnipeetav maks on määratud progressiivse maksumäära alusel, sõltub maksustamise lõpptulemus tulude ja mahaarvamiste suurusest.
Tuludeklaratsiooni saamisel peab töötaja kontrollima sellel esitatud eeltäidetud andmeid ning parandama võimalikud vead ja puudused. Kui töötaja on teinud tuludeklaratsioonis parandusi või lisandusi, peab ta selle pärast seda saatma tagasi Soome maksuametile.
Kui ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu aluseks on olnud tuluallikapõhine maksustamine, võib progressiivset maksustamist taotleda ka tagantjärele, tuludeklaratsiooni tagastades. Tuludeklaratsioonile lisatakse progressiivse maksustamise taotlus.
Taotlus progressiivseks maksustaseks
Eeltäidetud tuludeklaratsiooni andmeid saab elektrooniliselt parandada ja täiendada ka teenuse kaudu Veroilmoitus verkossa (Tuludeklaratsioon internetis). Eeltäidetud tuludeklaratsiooni või lisablankette pole vaja tagasi saata, kui andmed on deklareeritud interneti kaudu.
Tööandja deklareerib aastadeklaratsioonil maksuametile renditöö eest saadud palgale lisaks ka töötaja täpse Soomes töötamise aja. Sellelt deklaratsioonilt kantakse andmed ka töötaja tuludeklaratsioonile. Kui eeltäidetud tuludeklaratsioonil siiski töötamise aja kohta andmeid ei ole või need on valed, peab töötaja tuluallikamaksu maksuvaba osa mahaarvamiseks märkima eeltäidetud tuludeklaratsioonile oma täpse Soomes töötamise aja.
Kui parandatud tuludeklaratsioon on saabunud Soome maksuametisse, siis viiakse läbi töötaja lõplik maksustamine ja saadetakse töötaja teatatud elukohariigi aadressil maksustamisotsus töötamisele järgneva aasta oktoobri lõpuks. Seepärast on väga oluline, et töötaja teataks rahvastikuregistrile oma võimalikest aadressi muutustest. Aadressandmeid saab muuta ka elektrooniliselt. Juhiseid aadressimuudatuse tegemiseks leiate lehelt www.vrk.fi.
Soomes töötavad välisriigi töötajad võivad teatud juhul tööandjaga kokku leppida, et tööandja maksab töötaja maksud Soomes (nn netopalga leping). Töötaja on sellisel juhul võinud anda oma tööandjale spetsiaalse volikirja, milles ta volitab tööandjat võtma välja töötaja maksutagastused. Töötaja ei saa siiski oma õigust maksutagastusele teisele isikule edasi anda maksuametile kohustavalt (maksustamisseaduse § 23). Maksutagastus makstakse eurodes maksukohustuslase teatatud pangakontole. Maksukohustuslane võib teatada konto numbri vastaval füüsilise isiku konto numbri teate allkirjastatud blanketil (7208 Henkilöasiakkaan ilmoitus tilinumerosta).
4.2. Üle kuue kuu Soomes viibivate töötajate maksustamine
Välisriigi ettevõtte Soomes tegutsev töötaja võib muutuda Soomes üldise maksukohustusega isikuks, kui tal on Soomes alaline elukoht ja kodu või kui ta elab Soomes pidevalt kauem kui kuus kuud. Sellist isikut loetakse Soomes üldiselt maksukohustuslaseks ja tema tulusid maksustatakse progressiivse tulumaksustamise alusel vastavas seaduses sätestatud korras.
Üldise maksukohustusega isiku maksuprotsent sõltub tulude summast. Palgast peetakse kinni ka sotsiaal- ja kindlustusmaksud, kui töötajal ei ole lähetatud töötaja tõendit A1 või E101. Siinkohal ei oma tähtsust see, millisest riigist töötaja tuleb või kust palka makstakse. Sellisel juhul ei maksusta Soome tulusid ainult erandkorras, vt nende kohta juhendist "Maksustamisalane teave välisriigist Soome tulevatele töötajatele" (Verotietoa ulkomailta Suomeen tuleville työntekijöille).
Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu määramiseks peab töötajal olema Soome isikukood. Soome ajutiselt tööle saabuv töötaja võib saada Soome isikukoodi maksuametist. Välismaalane peab isikukoodi saamiseks täitma registreerimisblanketi.
- 6150 "Soomes ajutiselt elava välismaalase registreerimise avaldus" (Suomessa tilapäisesti oleskelevan ulkomaalaisen rekisteröinti-ilmoitus)
Väga oluline on, et töötaja võtaks ühendust maksuametiga ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu määramiseks. Kui ettemaksuna kinnipeetav maks jääb määramata, peab töötaja maksma maksutrahvi. Lisaks peab töötaja esitama Soomes iseseisvalt tuludeklaratsiooni, kui ta mingil põhjusel eeltäidetud tuludeklaratsiooni ei saa.
Kui välisriigi tööandja teenistuses olev töötaja töötab Soomes üle kuue kuu, on välisriigi tööandja kohustatud esitama töötajale makstud palga kohta aastadeklaratsiooni blanketil "Aastadeklaratsiooni andmed ja kokkuvõte" (7801 Vuosi-ilmoituksen erittely ja yhteenveto). Deklaratsioon tuleb esitada kõigi Soomes rohkem kui kuus kuud tegutsevate töötajate kohta, mitte ainult renditöötajate kohta, ning seda sõltumata ettevõtte tegevusalast, asukohariigist ja töötaja elukohariigist (vt täpsemalt punkt 4.1.2. Aastadeklaratsioon).
Tagasi sisukorda –page4–
5. Tegevusjuhis välisriigi renditööandjale
5.1. Välisriigi tööandja teavitamiskohustused
5.1.1. Renditöötaja deklaratsioon
Välisriigi tööandja, kes rendib välisriigist saabuva töötaja Soomes resideeruvale töö tellijale, peab esitama oma Soomes töötavate töötajate kohta vastava deklaratsiooni. Deklaratsioon tuleb esitada kõigi töötajate kohta töötamise alustamisele järgneva kuu lõpuks. Teavitamiskohustus puudutab sellist töötamist, mis on alanud 01.07.2007 või pärast seda.
Renditöötajaid puudutav deklaratsioon esitatakse blanketil "Renditöötajate deklaratsioon" (Ilmoitus vuokratyöntekijästä 6147a või 6147e) pealinnapiirkonna maksuametile. Deklaratsioon esitatakse kõigi Soomes töötavate välisriigi renditöötajate kohta, sõltumata töötamise kestusest
Avaldus esitatakse juhul, kui topeltmaksustamise vältimise leping ei takista Soomel töötaja palgast makse kinni pidada. Deklaratsioon tuleb esitada Islandilt, Norrast, Rootsist, Taanist, Eestist, Lätist, Leedust ning Moldovast, Gruusiast, Valgevenest, Mani saarelt, Guernseylt, Bermudalt, Jerseylt, Poolast, Kasahstanist, Kaimanisaartelt, Türgist, Küproselt ja Tadžikistanist saabuvate renditöötajate kohta. Deklaratsioon tuleb alati esitada ka juhul, kui renditöötaja saabub riigist, millega Soomel ei ole topeltmaksustamise vältimise lepingut. Veebilehel Vero.fi on avaldatud Soomes kehtivate maksulepingute loend.
Deklaratsiooni on kohustatud andma töötaja välisriigi tööandja, kes on kantud ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse. Kui tööandja ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse kantud ei ole, esitab deklaratsiooni lähetatud töötajate seaduse §-s 4a nimetatud tööandja esindaja. Kui esindajat ei ole määratud, peab deklaratsiooni esitama siiski välisriigi tööandja.
Välisriigi tööandja, kellel on Soomes püsiv tegevuskoht, on kohustatud enda makstavatelt palkadelt kinni pidama tuluallikamaksu või tulumaksu. Sellisel juhul deklaratsiooni renditöötaja Soomes töötamise kohta (6147a või 6147e) ei esitata.
5.1.2. Aastadeklaratsioon
Kuni kuus kuud Soomes viibivad töötajad
Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse kantud välisriigi tööandja või kui tööandja ei ole registreeritud, siis tema esindaja, peab deklareerima renditöötajate ja neile makstud palkade andmed piiratud maksukohustuslase aastadeklaratsiooni blanketil (7809). Kui tööandja pole esindajat määranud, on tööandjal deklareerimiskohustus ka ettemaksuregistrisse mittekuulumise korral. Teave renditöötajale makstud palkade summade kohta deklareeritakse makseliigi tunnusega "Välisriigist renditud töötaja palgatulu" (Ulkomailta vuokratun työntekijän palkkatulo), tunnus A9.
Tööandja või tema esindaja peab deklareerima ka töötaja täpse Soomes töötamise aja. Peale selle tuleb nimetada ära töötaja Soome isikukood.
Aastadeklaratsiooni ei ole vaja esitada, kui topeltmaksustamise lepingu alusel ei ole võimalik renditöötaja palgast makse kinni pidada. Deklaratsioon tuleb seega esitada vaid renditöötajate kohta, kes tulevad Islandilt, Norrast, Rootsist, Taanist, Lätist, Leedust ja Eestist ning Moldovast, Gruusiast, Valgevenest, Mani saarelt, Guernseylt, Bermudalt, Jerseylt, Poolast, Kasahstanist, Kaimanisaartelt, Türgist, Küproselt ja Tadžikistanist ning riikidest, kellega Soomel ei ole maksulepingut.
Üle kuue kuu Soomes viibivad töötajad
Lisaks peab välisriigi tööandja või tema esindaja esitama aastadeklaratsiooni (7801 Vuosi-ilmoituksen erittely ja yhteenveto) kõigi üle kuue kuu Soomes töötanud töötajate kohta samal moel nagu alaliselt Soomes elavate isikute kohta. Nimetatud tööandja teavitamiskohustus puudutab kõiki Soomes üle kuue kuu töötavaid töötajaid nende elukohariigist sõltumata. Lisaks tuleb arvestada, et kohustus esitada aastadeklaratsioon puudutab tegevusalast sõltumata kõiki välisriigi tööandjaid, kelle töötaja töötab Soomes üle kuue kuu.
Kui töötaja on kindlustatud Soomes, aga tööandjal ei ole Soomes alalist tegevuskohta, märgitakse makseliigi tunnuseks 7M "Välisriigi tööandja (pole Soomes püsivat tegevuskohta) makstud palk Soomes kindlustatud töötajale" (Ulkomaisen työnantajan (ei kiinteää toimipaikkaa Suomessa) maksama palkka Suomessa vakuutetulle työntekijälle) ja punkti 14 alla palga summa. Kui töötaja ei ole kindlustatud Soomes ja tööandjal ei ole Soomes püsivat tegevuskohta, märgitakse makseliigi tunnuseks 7L "Välisriigi tööandja (pole Soomes püsivat tegevuskohta) makstud palk Soomes kindlustamata töötajale” (Ulkomaisen työnantajan (ei kiinteää toimipaikkaa Suomessa) maksama palkka työntekijälle, joka ei ole Suomessa vakuutettu). Kui töötajal on netopalga leping, deklareeritakse palk makseliigi tunnusega 7N "Välisriigi tööandja (pole Soomes püsivat tegevuskohta) makstud palk töötajale, kui tööandja maksab maksud töötaja nimel (netopalga leping)" (Ulkomaisen työnantajan (ei kiinteää toimipaikkaa Suomessa) maksama palkka työntekijälle, kun työnantaja maksaa työntekijän puolesta verot (nettopalkkasopimus)). Netopalga lepingu kohta saab täpsemat teavet juhendist "Maksustatav palgatulu, kui välisriigi ettevõte maksab Soomes tehtud töö eest netopalka" (Veronalainen palkkatulo ulkomaisen yrityksen maksaessa nettopalkkaa Suomessa tehdystä työstä).
Kui üldise maksukohustusega töötaja elab maksulepingus nimetatud perioodil Soomes maksimaalselt 183 päeva ja kui Soomel ei ole sellisel juhul maksulepingu alusel õigust töötaja palgatulu maksustada, deklareeritakse selline tulu makseliigi tunnusega 7Q "Välisriigi tööandja (pole Soomes püsivat tegevuskohta) makstud palk töötajale, kes on elanud maksulepingus nimetatud perioodil Soomes maksimaalselt 183 päeva” (Ulkomaisen työnantajan (ei kiinteää toimipaikkaa Suomessa) maksama palkka työntekijälle, joka on oleskellut Suomessa enintään 183 päivää verosopimuksessa tarkoitettuna ajanjaksona).
Aastadeklaratsiooni esitamisel peab tööandja arvestama, et kui tööandja on maksnud töötaja nimel ettemaksuna kinnipeetavat tulumaksu, siis makstud summat aastadeklaratsioonil ettemaksuna kinnipeetud maksuna ei deklareerita. Tööandja, kes on registreerinud end maksuameti registrisse regulaarselt palka maksvaks tööandjaks ning kes on töötaja palgast maksu kinni pidanud, deklareerib maksuametile enda makstud maksud aastadeklaratsioonil ettemaksuna kinnipeetava maksuna (vt tööandja registreerimise kohta täpsemalt punktist 4.2 "Välisriigi tööandja kandmine tööandjate registrisse").
| Makseliigi tunnus ja nimi | Kas töötaja on Soomes kindlustatud? | Kas tööandjal on Soomes püsiv tegevuskoht? |
| 7M "Välisriigi tööandja (pole Soomes püsivat tegevuskohta) makstud palk Soomes kindlustatud töötajale" | Jah | Ei |
| 7L "Välisriigi tööandja (pole Soomes püsivat tegevuskohta) makstud palk Soomes kindlustamata töötajale" | Ei | Ei |
| 7Q "Välisriigi tööandja (pole Soomes püsivat tegevuskohta) makstud palk töötajale, kes on maksulepingus nimetatud perioodil viibinud Soomes maksimaalselt 183 päeva" | Jah/Ei | Ei |
| 7N "Välisriigi tööandja (pole Soomes püsivat tegevuskohta) makstud palk töötajale, kui tööandja maksab maksud töötaja nimel (netopalga leping)" | Jah/Ei | Ei |
5.1.3. Deklareerimiskohustuse täitmata jätmise tagajärjed
Tööandjale või tema esindajale, kes jätab renditöötajaid puudutava deklaratsiooni või aastadeklaratsiooni esitamata või teeb seda hilinenult, võidakse määrata maksimaalselt 15 000 euro suurune trahv.
5.2. Välisriigi tööandja registreerimine tööandjate registrisse
Tööandja võib registreerida end Soomes regulaarselt palka maksvaks tööandjaks ka juhul, kui tal ei teki Soomes püsivat tegevuskohta. Sellisel juhul peab tööandja omaalgatuslikult töötaja palgast maksud kinni ja töötaja ei pea ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu määramist eraldi taotlema. Tööandja peab ka sellisel juhul esitama oma Soomes töötavate renditöötajate kohta deklaratsioonid blanketil "Renditöötaja deklaratsioon" (Ilmoitus vuokratyöntekijästä) (6147a või 6147e) hiljemalt töötamise alustamisele järgneva kuu lõpuks.
5.2.1. Piiratud maksukohustusega renditöötaja
Kui töötaja ei esita oma tööandjale tuluallikamaksu kaarti, on kinnipeetav tuluallikamaks 35% palgast. Et tööandja saaks teha piiratud maksukohustusega töötaja palgatulust 510 euro suuruse kuise või 17 euro suuruse päevase tuluallikamaksu maksuvaba osa mahaarvamise, peab töötajal olema tuluallikamaksu kaart, millel on märge tuluallikamaksu maksuvaba osa summa kohta.
Kui töötaja esitab tööandjale piiratud maksukohustusega töötaja maksukaardi, toimub maksustamine vastavalt maksukaardil osutatud maksuprotsendile. Sel juhul tuluallikamaksu maksuvaba osa ei arvestata.
Tööandja peab maksma piiratud maksukohustusega töötaja palgast kinnipeetud maksu maksuameti üleriiklikule kontole oma kliendipõhise viitenumbri alusel. Lisaks peab tööandja esitama kord kuus tehtud maksete kohta maksudeklaratsiooni. Maksudeklaratsioonil märgitakse palga summa punkti 605 "Tuluallikamaksuga maksustatavad palgad ja muud maksed" (Lähdeveron alaiset palkat ja muut suoritukset) ning palgast kinnipeetud tuluallikamaks punkti 606 "Tuluallikamaks palkadelt, pensionidelt jms" (Lähdevero palkoista, eläkkeistä yms). Tööandja peab lisaks deklareerima maksete summad kord aastas piiratud maksukohustuslase aastadeklaratsioonil (7809). Palkade summa deklareeritakse makseliigi tunnusega A9 "Välisriigist renditud töötaja palgatulu" (Ulkomailta vuokratun työntekijän palkkatulo). Lisaks deklareeritakse kinnipeetud maksu summa, tuluallikamaksu maksuvaba summa ja Soomes töötamise täpne aeg.
5.2.2. Üldise maksukohustusega renditöötaja
Kui töötaja elab Soomes üle kuue kuu, siis maksab tööandja maksu maksuameti üleriiklikule kontole oma kliendipõhise viitenumbri alusel. Lisaks peab tööandja esitama kord kuus tehtud maksete kohta maksudeklaratsiooni. Maksudeklaratsioonil (Kausiveroilmoituksella) märgitakse palga summa punkti 601 "Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu alla kuuluvad palgad ja muud maksed" (Ennakonpidätyksen alaiset palkat ja muut suoritukset) ning kinnipeetud tulumaks punkti 602 "Kinnipeetud tulumaks" (Toimitettu ennakonpidätys).
Lisaks esitab tööandja aastadeklaratsiooni blanketil "Aastadeklaratsiooni andmed ja kokkuvõte" (7801 Vuosi-ilmoituksen erittely ja yhteenveto). Kui töötaja on kindlustatud Soomes, aga tööandjal ei ole Soomes alalist tegevuskohta, märgitakse makseliigi tunnuseks 7M "Välisriigi tööandja (pole Soomes püsivat tegevuskohta) makstud palk Soomes kindlustatud töötajale" (Ulkomaisen työnantajan (ei kiinteää toimipaikkaa Suomessa) maksama palkka Suomessa vakuutetulle työntekijälle) ja punkti 14 alla palga summa. Kui töötaja ei ole kindlustatud Soomes ja tööandjal ei ole Soomes püsivat tegevuskohta, märgitakse makseliigi tunnuseks 7L "Välisriigi tööandja (pole Soomes püsivat tegevuskohta) makstud palk Soomes kindlustamata töötajale" (Ulkomaisen työnantajan (ei kiinteää toimipaikkaa Suomessa) maksama palkka työntekijälle, joka ei ole Suomessa vakuutettu).
5.3. Välisriigi tööjõudu rentiva ettevõtte kandmine ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse
Soome töötajaid rentival välisriigi ettevõttel on soovitatav registreerida end Soomes ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse. Kui ettevõte on kantud nimetatud registrisse, siis ei pea töö tellija välisriigi ettevõttele makstavast tööhüvitisest kas 13% (aktsiaselts või muu ühing või ühendus) või 35% (füüsilisest isikust ettevõtja) tuluallikamaksu kinni pidama.
Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse kandmine ei mõjuta ettevõtte tulumaksustamisega seotud kohustusi Soomes. Tulumaksustamise kohustus määratakse selle põhjal, kas ettevõttel tekib Soomes püsiv tegevuskoht. Püsiva tegevuskoha moodustumise otsustab aktsiaseltside osas Uusimaa ettevõtete maksuamet.
Eeldus ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse kandmisele on, et ettevõtte asukoht on sellises riigis, millega Soomel on topeltmaksustamise vältimist puudutav leping. Kui ettevõttel tekib Soomes tulumaksustamise suhtes püsiv tegevuskoht, peab ta taotlema maksuametilt ettemaksuna kinnipeetavate maksude määramist ning seejärel saab ta maksta tulumaksu Soomes.
Välisriigi tööjõudu rentiv ettevõte saab end registreerida ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse ettevõtete ja organisatsioonide infosüsteemi Y-blanketi abil. Välisriigi äriühingute avaldused esitatakse blanketil Y1. Soome täis- ja usaldusühingutele vastavad välisriigi äriühingud kasutavad blanketti Y2 ning välisriigi füüsilisest isikust ettevõtjad blanketti Y3.
Avalduse lisana tuleb esitada selgitus ettevõtte tegevuse kohta vastaval lisablanketil (6204a), ettevõtte äriregistri väljavõte õigeks tunnistatud koopiana ning selle tõlge soome, rootsi või inglise keelde ning ka protokoll või muu selgitus, milles on toodud ettevõtte esindamisõigust omavad isikud. Lisaks on hea panna kaasa ka koopiad ettevõtte poolt juba sõlmitud töövõtu- või volitamislepingust.
Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse registreeruja saab Soome ettevõtte- ja organisatsioonitunnuse (Y-tunnus), kui ettevõttel seda juba varasemast ajast ei ole.
Maksuamet kõrvaldab ettevõtte nimetatud registrist, kui ettevõtte majandustegevus Soomes lõppeb. Ettevõte peab enda majandustegevuse lõppemisest teatama nn Y-blanketil.
Maksuamet võib siiski oma kohustused täitmata jätnud maksukohustuslase registrist kustutada mis tahes ajal. Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrist võidakse kustutada või jätta seal registreerimata maksukohustuslane, kes jätab olulisel määral täitmata maksude tasumise, maksustamisega seotud deklaratsioonide esitamise, raamatupidamiskohustuse või muu maksustamisalase kohustuse. Ettevõte võidakse jätta registreerimata või ta võidakse registrist kustutada ka selle põhjal, kui ettevõtet juhtival isikul on eelnimetatule vastavaid tegematajätmisi.
Soome töö tellija peab enne tööhüvitise väljamaksmist kontrollima andmeid ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse kandmise kohta. Registris olev teave on avalik. Andmeid saab kontrollida tasuta teabeteenuse abil aadressil www.ytj.fi. Otsimiseks tuleb kasutada kas ettevõtte nime või Y-tunnust. Registri andmeid saab küsida ka maksuameti teenindusnumbril 020 697 030.
5.4. Käibemaksukohustus
Soomes tuleb äritegevuse kujul teostatud kaupade ja teenuste müügi eest tasuda käibemaksu ka juhul, kui tegemist on välismaa ettevõtjaga.
Välisriigi ettevõtja on alati käibemaksukohustuslane, kui ta teostab oma tegevust Soomes asuvas püsivas tegevuskohas. Käibemaksustamisel arvestatakse püsiva tegevuskoha tekkimist pisut teistel alustel kui tulumaksustamise puhul. Kui välismaalasel pole Soomes püsivat tegevuskohta või välismaalane ei ole ennast Soomes käibemaksukohustuslaseks registreerinud, peab üldreegli kohaselt tema poolt Soomes müüdud kaupadelt ja teenustelt käibemaksu tasuma nende ostja (pööratud maksukohustus).
Käibemaksustamise kohta saab lisateavet juhenditest "Välismaalase registreerimine käibemaksukohustuslaseks Soomes" (Ulkomaalaisen rekisteröinti arvonlisäverovelvolliseksi Suomessa) ja "Rahvusvaheliste teenuste osutamise käibemaksustamine" (Palvelujen ulkomaankaupan arvonlisäverotus).
Tagasi sisukorda –page5–
6. Juhised Soome töö tellijale
Lisaks maksustamisega seotud kohustustele võib töö tellijal olla ka muid kohustusi. Näiteks enne renditud tööjõu kasutamist puudutava lepingu sõlmimist peab tellija nõudma, et teine lepinguosaline esitaks välise tööjõu kasutamisel tellija vastutust puudutavale seadusele vastavad dokumendid. Lisateavet saab SIIT.
6.1. Töö tellija avaldus
Töö tellija peab esitama maksuametile avalduse välisriigi ettevõtte kohta, kellelt töö tellija on rentinud Soomes teostatava töö tarbeks välisriigi tööjõudu. Avaldus tuleb esitada iga sellise välisriigi ettevõtte kohta eraldi. Maksuametile tuleb esitada eelnevalt nimetatud ettevõtte üld- ja kontaktandmed ning ettevõtte tegevusala. Lisaks peab töö tellija teatama lähetatud töötajate seaduse §-s 4 a nimetatud määratud esindaja isiku- ja kontaktandmed. Ka eelnevalt nimetatud andmetes toimunud muudatustest tuleb maksuametile teatada. Töö tellijana on teavitamiskohustus nii ettevõtetel kui ka füüsilistel isikutel.
Töö tellija peab esitama maksuametile andmed selle välisriigi ettevõtte kohta, mis on töötajate reaalne tööandja. Kui tööjõud on renditud vahendusettevõtte kaudu, peab avalduses sellest hoolimata teatama selle välisriigi tööandja andmed, kellega töötajad on sõlminud töölepingu, mitte vahendusettevõtte andmed.
Töö tellija peab teatama andmed maksuametile siis, kui esimene kõnealuse lähetava ettevõtte töötaja alustab töö tellija juures tööd. Andmed tuleb esitada töötamise alustamisele järgneva kalendrikuu lõpuks. Avaldus tuleb esitada sellise töötamise kohta, mis on alanud 01.01.2007 või pärast seda.
Ka andmetes toimunud muutuste kohta tuleb esitada avaldus muutusele järgneva kuu lõpuks. Selliseks muudatuseks võib pidada näiteks välisriigi ettevõtte kontaktandmetes toimunud muutusi. 2008. aasta algusest või pärast seda sõlmitavate lepingute osas peab töö tellija lisaks teatama sellest, kui volitusleping või välisriigi ettevõtte renditöötaja töötamine töö tellija juures täielikult lõpeb. Ajutistest katkemistest volituslepingus või välisriigi ettevõtte renditöötaja töötamises töö tellija juures pole siiski vaja teada anda. Volitusleping või välisriigi ettevõtte renditöötaja töötamine töö tellija juures loetakse täielikult lõppenuks, kui kõnealuse ettevõtte töötajad ei ole töö tellija juures töötanud viimase 6 kuu jooksul.
Andmed tegevuse muudatuste kohta esitatakse muudatusele järgneva kalendrikuu lõpuks.
Andmed tuleb esitada blanketil "Töö tellija avaldus maksustamiseks" (Työn teettäjän ilmoitus verotusta varten) 6146a pealinnapiirkonna maksuametile.
Avaldus esitatakse juhul, kui topeltmaksustamise vältimise leping ei takista Soomel töötaja palgast makse kinni pidada. Deklaratsioon tuleb esitada Islandilt, Norrast, Rootsist, Taanist, Eestist, Lätist, Leedust ning Moldovast, Gruusiast, Valgevenest, Mani saarelt, Guernseylt, Bermudalt, Jerseylt, Poolast, Kasahstanist, Kaimanisaartelt, Türgist, Küproselt ja Tadžikistanist saabuvate renditöötajate kohta. Lisaks tuleb avaldus esitada ka juhul, kui renditöötaja saabub sellisest riigist, millega Soomel ei ole maksulepingut. Töö tellija peab esitama avalduse kõigi Soomes töötavate välisriigi renditöötajate kohta, sõltumata töötamise kestusest.
6.2. Deklareerimiskohustuse täitmata jätmise tagajärjed
Töö tellijale, kes jätab avalduse esitamata või teeb seda hilinenult, võidakse määrata maksimaalselt 15 000 euro suurune trahv. Trahvi ei määrata füüsilisele isikule, kui tegemist pole ettevõtluse või põllu- või metsamajandusega seotud teavitamiskohustuse täitmatajätmisega.
6.3. Töö tellija maksude kinnipidamise kohustus
Töö tellija peab pidama kinni välisriigi ettevõttele makstavast tööhüvitisest 13% (aktsiaselts, muu ühing või ühendus) või 35% (füüsilisest isikust ettevõtja) tuluallikamaksu juhul, kui töö on teostatud Soomes. Maksu pole kinni pidada vaja, kui välisriigi ettevõte või ettevõtja on kantud ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse või esitab töö tellijale 0-maksumääraga tuluallikamaksu kaardi või muu selgituse, mis välistab maksude kinnipidamise. Kui sellist selgitust ei esitata, peab makse teostaja tuluallikamaksu kinni pidama ja maksma selle maksuameti üleriiklikule kontole oma kliendipõhise viitenumbri alusel. Maksudeklaratsioonil märgitakse tööhüvitise summa punkti 605 "Tuluallikamaksuga maksustatavad palgad ja muud maksed" (Lähdeveron alaiset palkat ja muut suoritukset), punkti 606 "Tuluallikamaks palkadelt, pensionidelt jms" (Lähdevero palkoista, eläkkeistä yms) ja punkti 608 "Maksmisele kuuluv tuluallikamaks" ("Maksettava lähdevero"). Makse tegija peab esitama ka 01.01.2008 või pärast seda piiratud maksukohustuslasest ettevõttele makstud tööhüvitise kohta aastadeklaratsiooni kas elektrooniliselt või blanketil 7809, kui tööhüvitiselt on peetud kinni tuluallikamaksu. Makseliigi tunnuseks tuleb märkida A4. Välisriigi ettevõtte kandmist ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse saab kontrollida tasuta teabeteenusest (www.ytj.fi).
Kui tööhüvitist makstakse elamuehituse, mullatööde, vesiehituse või muude ehitustööde, paigaldus- või montaažitööde, laevaehitustööde, transporditööde või koristamis-, hoolde- või põetamistööde eest, võib töö tellija jätta maksu kinni pidamata vaid juhul, kui hüvitise saaja on kantud ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse või ta esitab tuluallikamaksu kaardi maksumääraga 0%.
Tagasi sisukorda –page6–
7. Ettevõttelt kinnipeetud tuluallikamaksu tagastamine
Kui välisriigi ettevõttele tehtud makselt on peetud kinni tuluallikamaksu, saab ettevõte nõuda maksu tagastamist, kui Soomel pole õigust kõnealust tulu maksustada. Äritulu või tööhüvitise osas ei ole maksustamisõigust üldreeglina juhul, kui piiratud maksukohustuslasel ei ole Soomes püsivat tegevuskohta.
Maksu tagastamiseks on kaks võimalust.
1. Soomes asuv maksu kinni pidanud ettevõte tagastab ise maksu välisriigi ettevõttele
Välisriigi ettevõte esitab Soomes töid tellinud ettevõttele selgituse selle kohta, miks maksu ei oleks tulnud kinni pidada. Selline selgitus on praktikas maksuameti väljastatav tagasiulatuva mõjuga tuluallikamaksu kaart. Soome ettevõte tagastab maksu välisriigi ettevõttele ja arvab selle samal aastal hiljem maksmisele kuuluvast tuluallikamaksust maha. Kui tuluallikamaksu enam maksta vaja ei ole, siis mahaarvamist teha ei saa ja tuleb tegutseda vastavalt punktile 2.
2. Välisriigi ettevõte taotleb maksu tagasi maksuametilt
Välisriigi ettevõte taotleb tuluallikamaksu tagastamist maksuametilt blanketil "Tuluallikamaksu tagastamise taotlus" (Hakemus lähdeveron palauttamiseksi) 6165.
Taotlusele tuleb lisada makse teostaja poolt antud tõend makse tasumise ja kinnipeetud maksu kohta ning maksja kinnitus selle kohta, et ta ei ole tuluallikamaksu ise taotlejale tagastanud. Kui ettevõttele on juba antud tuluallikamaksu kaart, lisatakse avaldusele ka selgitus selle kohta, millal ja millisest maksuametist see on antud.
Lisateave
Pealinnapiirkonna maksuameti kontaktandmed:
Külastusaadress:
Rajatorpantie 8 A
Vantaa (Myyrmäki)
Postiaadress:
PL 400
00052 VERO
Telefon: rahvusvaheline maksustamine 020 698 064
Uusimaa ettevõtete maksuameti kontaktandmed:
Külastusaadress:
Haapaniemenkatu 4 D
00530 Helsingi
Postiaadress:
PL 30
00052 VERO
Telefon:
020 698 122
Sama juhend soome keeles Ulkomaiset vuokratyöntekijät ja Suomen verotus
Tagasi sisukorda –page7–
