Riigikogu võttis 29. juulil vastu ning Vabariigi President kuulutas 9. augustil välja uuendatud mootorsõidukimaksu seaduse, mis jõustub 1. jaanuaril 2025.
Mootorsõidukimaks hakkab koosnema kahest osast – aastamaksust, mida seaduse järgi hakkab koguma Maksu- ja Tolliamet, ning registreerimistasust, mida hakkab koguma Transpordiamet.
Aastamaks
Aastamaksu hakkab mootorsõidukiomanik tasuma iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode ja kaubikute mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast ning mootorratastel mootori töömahust. Aastamaksu määr hakkab sõiduautodel ja kaubikutel sõltuma ka sõiduki vanusest.
Kui sõiduautol või kaubikul CO2 andmed puuduvad, siis võetakse arvutamisel aluseks seaduses ette antud valem, kus aluseks võetakse sõiduki võimsus kilovattides, mootorsõiduki tühimass ja vanus aastates ning vajadusel mootori kütuse liik. Transpordiamet esitab Maksu- ja Tolliametile aastamaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed, sealhulgas mootorsõiduki omaniku ja vastutava kasutaja üldandmed, andmed mootorsõiduki tuvastamiseks ja mootorsõiduki tehnilised andmed.
Mootorsõiduki aastamaksu objekt on:
- liiklusregistris registreeritud mootorsõiduk (alates 01.01.2025);
- liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega mootorsõiduk (alates 01.01.2027).
Aastamaksuga maksustatavad sõidukid:
- mootorratas (L3e-, L4e- ja L5e-kategooria mootorsõiduk);
- neljarattaline mopeed (L6e-kategooria mootorsõiduk);
- neljarattaline mootorsõiduk, mille tühimass sõitjateveoks ettenähtud sõiduki puhul on kuni 450 kilogrammi ja veoseveoks ettenähtud sõiduki puhul kuni 600 kilogrammi ning mis ei ole mopeed, traktor ega liikurmasin (L7e-kategooria mootorsõiduk);
- ratasmaastikusõiduk (MS2-kategooria mootorsõiduk);
- ratastraktor, mille valmistajakiirus on üle 40 kilomeetri tunnis ja mille juhile lähima telje minimaalne rööbe on vähemalt 1150 millimeetrit ning mille tühimass töökorras olekus on üle 600 kilogrammi ja mille kliirens ei ole üle 1000 millimeetri ning mis ei ole eriotstarbeline ratastraktor; pööratava sõiduasendiga traktori puhul on juhile lähim telg see, millele on paigaldatud suurima läbimõõduga rehvid (T1b-kategooria mootorsõiduk);
- ratastraktor, mille tühimass töökorras olekus ei ole üle 600 kilogrammi ja mis ei ole eriotstarbeline ratastraktor (T3-kategooria mootorsõiduk);
- ratastraktor, mille valmistajakiirus on üle 40 kilomeetri tunnis ja mis ei ole eriotstarbeline ratastraktor (T5-kategooria mootorsõiduk);
- sõiduauto (M1-kategooria mootorsõiduk);
- kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto (N1-kategooria mootorsõiduk).
Käesolevates punktides 1-3, 6, 8 ja 9 nimetatud sõidukite kategooriatega hõlmatakse ka nende alamkategooriad.
Registreerimistasu
Registreerimistasu makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eel, st registreerimiskande eelduseks on tasutud registreerimistasu. Registreerimistasuga soovitakse mõjutada tulevasi autoostu otsuseid. Registreerimistasu valemis on CO2 osakaal suurem, et soodustada vähemsaastavate sõidukite ostmist. Registreerimistasu suurust hakkab mõjutama ka sõiduki vanus. Vanusevähendus väheneb lineaarselt iga aastaga kuni mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast möödub 15 aastast, pärast mida on vanusekoefitsient 0,20.
Registreerimistasu tuleb maksta ka Eesti liiklusregistris juba arvel olevate sõidukite esimesel omanikuvahetusel, eeldusel, et selle sõiduki eest pole varem registreerimistasu makstud. Registreerimistasu suurus hakkab eelduslikult jääma keskmiselt alla kümne protsendi sõiduki ligikaudsest väärtusest. Registreerimistasu määrad tõusevad seaduse järgi 2028. ja 2031. aastal.
Registreerimistasuga maksustav sõiduk:
- sõiduauto (M1-kategooria mootorsõiduk);
- kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto (N1-kategooria mootorsõiduk).
Käesolevates punktides 1 ja 2 nimetatud sõidukite kategooriatega hõlmatakse ka nende alamkategooriad.
Kes on vabastatud?
Mootorsõidukimaksu seaduse kohaselt on aastamaksust ja registreerimistasust vabastatud
- alarmsõidukid,
- diplomaatilised sõidukid ning
- teatud kaitsetegevusega seotud sõidukid.
Registreerimistasu ei tule maksta
- liisinguvõtjal sõiduki liisingufirmalt väljaostmisel ja oma nimele kandmisel ning
- päranduseks saadud sõiduki oma nimele registreerimisel.
NB! Nende puhul rakendub registreerimistasu järgmise omanikuvahetuse korral.
Kuni kümne aasta vanuste sõidukite puhul, mis viiakse riigist välja, on võimalik taotleda registreerimistasu tagastamist.
Nii registreerimistasu kui ka aastamaksu suurust vähendab sõiduki vanus – seda nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute ning nii sõiduautode kui ka kaubikute puhul.
NB! Mootorsõidukimaksu kalkulaatorid avaldab Transpordiamet oma lehel esimesel võimalusel.
Seaduseelnõu, 29. juulil 2024
Peatatud kandega sõidukid, sh rahvakeeli fantoomsõidukid
Kliimaministeerium saatis 12. juunil 2024 valitsusele vastu võtmiseks Jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (461 SE), mille vastuvõtmisel Riigikogus saab 2025. aastast Transpordiameti e-teeninduses riigilõivu vabalt ja ilma lammutustõendita kustutada liiklusregistrist kadunud M1 ja N1 kategooria sõidukeid, mis täna vajavad selleks lammutustõendit.
Liiklusregistris on ligi 300 000 peatatud kandega sõidukit, mille olemasolu on teadmata. Peatatud kandega sõidukite registrist lõplikuks kustutamiseks kestab nende omanikele üleminekuperiood kaks aastat – 01.01.2025 kuni 31.12.2026, mil neid sõidukeid ei maksustata mootorsõidukimaksuga ja isikutel on võimalus need liiklusregistrist kustutada. Seaduse vastuvõtmisel saab sõiduki omanik 1. jaanuarist 2025 teadmata kandunud või ebaseaduslikult lammutatud peatatud kandega sõiduki liiklusregistrist lõivuvabalt kustutada kuni aasta lõpuni, 2026. aastal maksab sellise sõiduki kustutamine omanikule seaduse eelnõu kohaselt 15 eurot ja 2027. aastast 800 eurot.
Vaata veel:
- Automaksu helgem külg – muudetakse romusõidukite registrist kustutamist
- Milline auto on siiski sõiduauto?
