2018. aasta alguses jõustus ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus. Sisuliselt anti füüsilisele isikule võimalus tegeleda väiksemas mahus ettevõtlusega ilma ettevõtjaks registreerimata, kohustuseta korraldada raamatupidamist ning esitada maksudeklaratsioone, nagu seda tavapäraselt äritegevuse raames tehakse. Selleks peab füüsiline isik avama pangas spetsiaalse ettevõtluskonto, millele laekunud summadelt makstakse nn ettevõtlustulu maksu.

Kuigi seadusandja oli füüsilisele isikule loonud väga mugava võimaluse väiksemas mahus ettevõtlusega tegelemiseks, polnud pangad paraku pikka aega valmis taolist ettevõtluskonto teenust pakkuma. Hea uudisena on LHV Pank teada andnud, et nad alustasid eelnimetatud teenuse pakkumist alates 2019. aasta jaanuarist. Konto kasutamiseks saab inimene avada pangas vastava ettevõtluskonto (LHV Panga klient saab seda teha nt läbi LHV internetipanga).

Mis on ettevõtluskonto ja kellele see sobib?

Ettevõtluskonto on mugavaks vahendiks neile, kes füüsilise isikuna müüvad kaupu või teenuseid teisele füüsilisele isikule ja kelle käive ei ületa aastas 25 000 eurot. Heaks näiteks siin on käsitöö tegijad, remonditööde teostamisega tegelevad inimesed, marjakorjajad, aga ka näiteks need, kes pakuvad lastehoiu teenust, on koduabilised, aednikud, jagamisteenuse osutajad jne. Eriti mugav on selline lahendus aga ettevõtlusega tegeleda soovivatele pensionäridele, vähenenud töövõimega inimestele ning lastega kodus olevatele vanematele, kuna neile on tagatud riigi poolt ka ravikindlustus, mistõttu puudub vajadus ravikindlustuse saamise eelduseks oleva piirmäära täitmiseks.

Ehk kui ettevõtlusega seotud kulud on pigem madalapoolsed ning peamine kuluartikkel ongi ettevõtja enda aeg, sobib ettevõtluskonto kasutamine vägagi hästi. Rääkimata sellest, et kui näiteks füüsilisest isikust ettevõtjal on kohustus korraldada enda raamatupidamist, siis ka sellega seotud kulutused (nii ajalised kui rahalised – nt raamatupidaja palkamine) jäävad tegemata.

Kui ettevõtlusega seotud otsekulud on pigem suured, nagu näiteks kaupade vahendamisel, siis ettevõtluskonto kasutamine heaks lahenduseks ei ole. Eelkõige seetõttu, et maksustamisel võetakse aluseks kogu konto laekumine mitte vahendustasu ning kulusid maha arvestada ei saa. Kauba puhul on aga üsna suur kulu just kauba omahind.

Ettevõtluskonto kaudu võib kaupu ja teenuseid müüa ka juriidilistele isikutele, kuid siin tasub silmas pidada, et teenuste osutamisel juriidilisele isikule tekib viimasel ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu tasumise kohustus (määr 20/80). Lisaks – kuna füüsiline isik arveid väljastada ei saa, peaksid osapooled sõlmima omavahelise lepingu.

Kuidas ettevõtluskonto laekumisi maksustatakse?

Kui ettevõtluskonto omaniku tulu aastas jääb 25 000 euro piiresse, siis ettevõtluskontole laekunud summadelt kinnipeetav maks on 20%, sisaldades nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu. Juhul, kui inimene pole kogumispensioni lepingut sõlminud, jaguneb maksude osakaal 20%-s järgnevalt:

• tulumaksumäär 20/53 ning
• sotsiaalmaksu määr 33/53.

Kui aga kogumispensioni leping on sõlmitud, on

• tulumaksu osakaal 20/55,
• sotsiaalmaksu osakaal 33/55 ning
• kogumispensioni osakaal 2/55 kogu määrast.

Pank broneerib igalt kontole laekunud summalt automaatselt 20% ning kannab kuu lõpuks kogunenud summa maksu- ja tolliametile järgmise kuu 10. kuupäevaks (isikuga seotud kontole). Kui inimene aga tegutseb ainult ettevõtluskonto kaudu ja tema kuu käive ületab 1 375 eurot, hakkab tema suhtes automaatselt kehtima ka ravikindlustus (õigus ravikindlustusele tekib siis, kui kalendrikuus laekunud sotsiaalmaksu osa on vähemalt sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse ulatuses. 2019. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 500 eurot ja sotsiaalmaksu minimaalne kohustus 165 eurot kuus (500 × 33%)).

Ära tasub märkida, et laekunud ettevõtluskonto tulult ei ole füüsilisel isikul õigust tuludeklaratsioonis teha mahaarvamisi, samuti ei lähe need arvesse tasutud või kinnipeetud tulumaksuna. Kontole laekunud summad, millelt on maha arvatud sotsiaalmaksu osa, lähevad arvesse füüsilise isiku aastatuluna ning seeläbi mõjutavad füüsilise isiku maksuvaba tulu suurust.

Enda ravikindlustuse kehtivust saab kontrollida eesti.ee teenuses “Ravikindlustuse ja perearsti info“.

Kui ettevõtluskonto käive aastas ületab 25 000 eurot ja on kuni 40 000 eurot, siis ületava osa puhul kehtib kõrgem maksumäär 40%. Üle 40 000 eurose aastakäibe puhul ettevõtluskontot kasutada ei saa. Sellisel juhul tuleks ennast registreerida kas FIEna või asutada osaühing ning registreerida ka käibemaksukohustuslaseks.

Loe lisaks: Füüsilise isiku ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamine