Küsimus: kuidas toimub maksustamine teenuse osutamisel residendist äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele ja juriidilisest isikust usulisele ühendusele, kui teenuse osutaja kasutab ettevõtluskontot?
Vastab maksu-ja tolliamet:
Ettevõtluskonto omanik saab teenuseid osutada ja kaupu müüa nii eraisikutele kui ka äriühingutele, mittetulundusühingutele, sihtasutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele jt isikutele.
Teenuse osutamisel residendist äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele ja juriidilisest isikust usulisele ühendusele peab ainult arvestama, et nendel isikutel tekib täiendav tulumaksukohustus (määr 20/80), mis võrdsustab maksukoormuse tavapärase töösuhte maksukoormusega. Täiendav maksukohustus ongi ettenähtud selleks, et vältida tavapärase töösuhte suunamist soodsamale ettevõtluskontole.
Seetõttu tuleb ettevõtluskontole kantud teenustasu puhul hinnata, kes on ettevõtluskonto omaniku poolt osutatud teenuse saanud – kas tööandja (äriühing) või töötaja ning kas tegemist võib olla tööandjapoolse kulu hüvitamisega töötajale. Samuti tuleb hinnata, kas tegemist võib olla tööandjapoolse töölepingu või teenuse osutamise lepingu asendamisega ettevõtluskonto kasutamisega.
Kui teenuse on saanud töötaja ning tööandja hüvitab tööülesannetega seotud kulu töötajale, siis on see maksuvaba tulumaksuseaduse § 12 lõike 3 alusel. Näiteks olukorras, kus töötaja kasutas Bolti taksoveoteenust ja tööandja hüvitas töötajale tööülesannetega seotud sõidukulu, on see maksuvaba kulu hüvitamine. Ka olukorras, kus taksoveoteenuse osutaja oli ettevõtluskonto omanik, ei too tööandjale (äriühingule) taksoveoteenuse kulu hüvitamine kaasa täiendavat maksukohustust tulumaksuseaduse § 34 punkti 13 ja § 51 lõike 2 punkti 1 alusel.
Kui aga tööandja asendab töölepingu või teenuse osutamise lepingu ettevõtluskonto kasutamisega, siis tekib äriühingul täiendav maksukohustus eeltoodud sätete alusel. Näiteks olukorras, kus äriühing asendab seni töölepingu alusel töötanud autojuhti tasustamise ettevõtluskonto kaudu.
Seega äriühingul tekib täiendav tulumaksukohustus (20/80) olukorras, kus ettevõtluskonto asendab töölepingut, käsunduslepingut, töövõtulepingut või muud võlaõiguslikku teenuse osutamise lepingut.
Kaupade müümisel täiendavat tulumaksukohustust ei teki.
Seetõttu kui eraisikule laekub ettevõtluskontole teenuse osutamise eest tasu residendist äriühingult, mittetulundusühingult, sihtasutuselt või juriidilisest isikust usuliselt ühenduselt (edaspidi ka väljamakse tegija) ja tasu kuulub maksustamisele ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel, siis tekib nendel isikutel ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu (määr 20/80) tasumise kohustus (TuMS § 34 p 13 ning § 51 lõiked 1–3 ).
Ettevõtluskonto omanik peab väljamakse tegijat ise teavitama, et osutab teenust ettevõtluskonto kaudu ja et teenus kuulub maksustamisele ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel. Väljamakse tegija teab selle põhjal, et tal on kohustus deklareerida tasutud summad vormi TSD lisas 6 koodil 6080 kui ettevõtlusega mitteseotud kulud. Tasutud summadelt kuulub tasumisele tulumaks (määr 20/80).
Kui ettevõtluskonto omanik ei teavita, et osutab teenust ettevõtluskonto kaudu, siis on väljamakse tegijal kohustus füüsiliselt isikule teenuse osutamise eest tehtud väljamakse maksustada tavapäraselt kõigi tööjõumaksudega.
Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel, avalik-õiguslikul juriidilisel isikul ja mitteresidendist äriühingul ei teki maksukohustust tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punkti 1 alusel.
