Laeva lipuõiguse ja laevaregistri seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus avaldati Riigi Teatajas 04.03.2019 ja Riigi Teatajas 28.02.2020. Muudatused jõustusid 1. juulist 2020.

Tööandja maksustab erikorra alusel laevapere liikmete tasu, kui tööandja on:

• Eesti residendist äriühing,
• Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või
• mitteresidendi Eestis asuv püsiv tegevuskoht.

Laeva, süvendaja või puksiiri tingimustele vastavuse osas nõustab ja kontrollib Veeteede Amet (riigiabi ja laevanduse maksuerisustega seotud küsimused: estonianflag@vta.ee või tel +372 6205 775). Maksu- ja tolliamet saab tingimustele vastava laeva andmed Veeteede Ametilt.

Eesti residendist laevapere liikme tasu maksustamine tulumaksuga

Laevapere liikmele makstud tasu maksustatakse tulumaksu määraga 0%, kui tasu on saadud töötamise eest laeval,

• mille kogumahutavus on vähemalt 500 ning mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol tulumaksuseaduse (TuMS) § 52¹ lg 5 tähenduses, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegeval reisilaeval, ja
• mis kannab lepinguriigi lippu. (TuMS § 4 lg 6 ja § 13 lg 5).

NB! Tulumaksuseaduse § 52¹ lg 5 alusel loetakse kaupade ja reisijate meritsi vedu rahvusvaheliseks, kui rohkem kui 50% reisidest toimub:

1. Eesti ja välisriigi sadama vahel;
2. Eesti sadama ja väljaspool Eesti territoriaalmerd asuva rajatise vahel;
3. välisriigi või välisriikide sadamate vahel;
4. välisriigi sadama ja kaldast eemal asuva rajatise vahel.

Laevapere liikmele makstud tasu maksustatakse tulumaksu määraga 0%, kui tasu on saadud töötamise eest süvendajal või puksiiril (TuMS § 52¹ lg 11),

• mille kogumahutavus on vähemalt 500 ja
• mis kannab lepinguriigi lippu,

tingimusel, et rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast sisustab meritsi vedu. (TuMS § 4 lg 6 ja § 13 lg 6)

NB! Tulumaksuseaduse § 52¹ lg 11 alusel käsitatakse kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona ka süvendaja või puksiiriga tehtavat tööd väljaspool sadamat ja Eesti territoriaalmerd, kui rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast sisustab meritsi vedu, ning ainult selliste vedude ulatuses.

Lepinguriigid on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid ehk Euroopa Liidu liikmesriigid ja Island, Norra, Liechtenstein.

Euroopa Majanduspiirkonna regulaarreiside all on mõeldud reise, mis toimuvad Euroopa Majanduspiirkonna sadamate vahel. Reisilaevaks loetakse laevu, millel on enam kui kaksteist reisijat ning kaubalaevaks loetakse neid laevu, mida ei loeta reisilaevaks.

Regulaarreisideks loetakse järjestikused meresõidud teenusena kahe või enama sadama vahel, mis on avaldatud sõiduplaani (graafiku) alusel või korrapäraselt või sellise sagedusega, et süstemaatiline teenus on äratuntav.

NB! Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegeval reisilaeval, sealhulgas kruiisilaeval, töötamise eest saadud tasule tulumaksu määr 0% ei kohaldu.

Tulumaksuseaduse § 41 p 1 näeb ette, et tulumaks peetakse kinni ka laevapere liikmele makstud tasult (TuMS § 13 lg 5 ja lg 6 nimetatud tasult). Seega residendist tööandja deklareerib vormi TSD lisal 1 (väljamakseliik 70) laevapere liikme tegeliku töötasu kalendrikuus ja kinnipeetud tulumaksu määraga 0%.

NB! Sotsiaalmaksuseadus, töötuskindlustuse seadus ja kogumispensionide seadus võtavad maksustamisel aluseks töötasu 750 eurot kalendrikuus. Tulumaksuseadus seda piirmäära ei sätesta.

Tulumaksuseaduse § 42 lg 9 näeb ette, et laevapere liikme tasule (TuMS § 13 lg 5 ja lg 6) ei kohaldata maksuvaba tulu.

Laevapere liikmele makstud tasust, mis on maksustatud tulumaksu määraga 0%, ei ole lubatud teha tulumaksuseaduse § 23–28¹ sätestatud mahaarvamisi. (TuMS § 28² lg 4)

Seega laevapere liikme tasust ei arvata maha maksuvaba tulu, täiendavat maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral, täiendavat maksuvaba tulu abikaasa eest, eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi, kindlustusmakseid ja pensionifondi osakute soetamist ning kohustuslike sotsiaalkindlustusmakseid.

Õhusõiduki või laeva mitteresidendist töötaja tasu maksustamine tulumaksuga

Üldreegli kohaselt maksustatakse tulumaksuga (tavamäär 20%) tasu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai töötamise eest rahvusvahelisi vedusid tegeval õhusõidukil või kaupade või reisijate rahvusvahelist meritsi vedu tegeval laeval, kui isiku tööandja või sellise õhusõiduki või laeva käitaja on tulumaksuseaduse § 29 lg 1 nimetatud isik. (TuMS § 29 lõige 1¹)

NB! Tulumaksuseaduse § 29 lg 1 nimetab järgmisi isikuid:

• Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus,
• resident,
• Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresidendi Eestis asuv püsiv tegevuskoht.

Erisus mitteresidendist laevapere liikmele maksustatud tasu maksustamisele tulumaksu määraga 0% kohaldub juhul, kui tasu on saadud töötamise eest tulumaksuseaduse § 13 lg 5 või lg 6 nimetatud tingimustele vastaval laeval. (TuMS § 29 lg 1²)

Tulumaksuseaduse § 41 p 2 näeb ette, et tulumaks peetakse kinni tasult töötamise eest tulumaksuseaduse § 13 lg 5 või lg 6 nimetatud tingimustele vastaval laeval (TuMS § 29 lg 1²) soodusmääras 0%.

Seega residendist tööandja deklareerib vormil TSD lisal 2 (väljamakseliik 270) mitteresidendist laevapere liikme tegeliku töötasu kalendrikuus ja kinnipeetud tulumaksu määras 0%.

Sotsiaalmaksuga maksustamine

Sotsiaalmaksu makstakse laevapere liikmele,

• kes töötab Eesti riigilippu kandval laeval või
• kellele kohaldatakse Eesti õigust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123) või Eesti Vabariigi sõlmitud sotsiaalkindlustusalast välislepingut,

makstud töötasult ja muudelt tasudelt. (SMS § 2 lg 1 p 1¹)

NB! Sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse tasumisel on täiendav tingimus, et laev sõidab Eesti riigilipu all.

Sotsiaalmaksu määras 20% makstakse (SMS § 7 lg 2¹) töötajale kuu eest makstud tasult

• laevapere liikme puhul kuni 750 eurolt iga töötatud kuu kohta, kui tasu on saadud töötamise eest tulumaksuseaduse § 13 lg 5 nimetatud tingimustele vastaval laeval.
• Laevapere liikme töösuhte algamise või lõppemise kuul või töölepingu seaduse § 19 nimetatud juhul arvutatakse tasu proportsionaalselt töötatud päevade arvule. (SMS § 2 lg 4 p 8)

NB! Sotsiaalmaksuna kuulub tasumisele üksnes pensionikindlustuse osa (20%). Laevapere liikmetele ei rakendata kohustuslikku ravikindlustust ning seega vabastatakse tööandja sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa (13%) maksmisest. Laevapere liikmetel on võimalik osta riiklik ravikindlustus endale ise.

Maksustamine töötuskindlustusmaksega

Töötuskindlustuse seaduse § 3 täiendati lõikega 1¹, mis näeb ette, et töötaja, kes on tulumaksuseaduse § 13 lg 5 või lg 6 nimetatud laeva laevapere liige, on kindlustatu, kui ta on:

• Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või
• nendes riikides seaduslikult elav isik või
• isik, kellele kohaldatakse Eesti Vabariigi sõlmitud välislepingut, mis käsitleb töötushüvitisi.

NB! Kanadaga sõlmitud sotsiaalkindlustusleping ei käsitle töötushüvitisi. Ukrainaga sõlmitud sotsiaalkindlustusleping käsitleb töötuskindlustushüvitisi ja on leitav veebilehelt “ELi õigus ja sotsiaalkindlustuslepingud“.

Töötuskindlustusmakset makstakse laevapere liikme puhul 750 eurolt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras. (TKindlS § 40 lg 1 p 3)

Tööandja on kohustatud:

• arvestama ja kinni pidama kindlustatu töötuskindlustusmakse määras 1,6% ning
• arvestama ja tasuma tööandja töötuskindlustusmakse määras 0,8%. (TKindlS § 42 lg 1 p 1 ja p 2)

Tööandja ja töötuskindlustusmakse maksja on ka reeder meretöö seaduse tähenduses. (TKindlS § 4 lg 2 p 5)

NB! Töötuskindlustushüvitised arvutatakse sellest töötasust, millelt töötuskindlustusmakset maksti.

Maksustamine kohustusliku kogumispensioni maksega

Kogumispensionide seaduse § 7 täiendati lõikega 4, mis näeb ette, et makse tasumisel laevapere liikmele tulumaksuseaduse § 13 lg 5 ja lg 6 nimetatud tingimustele vastaval laeval töötamise eest makstud töötasult ja muudelt tasudelt kohaldatakse sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 4 p 8 ja § 6² lg 2–4.

Seega kohustusliku kogumispensioni makset makstakse laevapere liikme puhul kuni 750 eurolt iga töötatud kuu kohta, kui tasu on saadud töötamise eest tulumaksuseaduse § 13 lg 5 ja lg 6 nimetatud tingimustele vastavalt laeval. Laevapere liikme töösuhte algamise või lõppemise kuul või töölepingu seaduse § 19 nimetatud juhul arvutatakse tasu proportsionaalselt töötatud päevade arvule.

Andmete kajastamine töötamise registris

Laevapere liige registreeritakse töötamise registris (TÖR) töötamise liigiga “tööleping laevapere liikme soodustusega”. Laevapere liikme registreerimiseks TÖRis on vajalik laevapere liikme Eesti isikukood ja laeva IMO kood. Laeva andmed saadab maksu- ja tolliametile (MTA) veeteede amet (VTA). Kui maksuhalduril puuduvad andmed laeva kohta, siis laevapere liikmele ei saa teha töötamise kannet liigiga “tööleping laevapere liikme soodustusega”. Kande tegemiseks peab äriühing esmalt pöörduma VTA poole ning esitama vajaliku dokumentatsiooni, mis kinnitab laeva vastamist riigiabi tingimustele. VTA saab maksuhaldurile saata uuendatud info laeva kohta.

Kui laev ei vasta enam riigiabi tingimustele, siis tuleb äriühingul töötamise registris lõpetada ka laevapere liikme töötamise kanne liigiga “tööleping laevapere liikme soodustusega”. Laevapere liikmele tuleb teha uus töötamise kanne liigiga “tööleping”.

Maksukohustuse deklareerimine

Tööandja on Eesti äriühing või Eestis tööandjana tegutsev välismaa äriühing:

• Eesti residendist laevapere liikme töötasu deklareeritakse TSD lisal 1 (tulumaksu määr on 0%; kui laevapere liige töötab Eesti riigilippu kandval laeval, siis kuni 750 eurolt on sotsiaalmaksu määr 20% ning töötuskindlustus- ja kogumispensioni makse tavamäär);
• mitteresidendist laevapere liikme töötasu deklareeritakse TSD lisal 2 (tulumaksu määr on 0%; kui laevapere liige töötab Eesti riigilippu kandval laeval või tal on Eesti tõend A1, siis kuni 750 eurolt on sotsiaalmaksu määr 20% ja töötuskindlustusmakse tavamäär).

Eesti residendist ja Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigi residendist laevapere liige, kelle tööandja on Eesti äriühing või Eestis tööandjana tegutsev välismaa äriühing, deklareerib töötasu residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni uues tabelis 7.3 (TSD lisade 1 ja 2 põhjal on eeltäidetud tabel 7.3). Töötasu arvestatakse aastatuluna, kuid tulumaksu määr on 0% ja seetõttu inimene ei saa tulust maha arvamisi teha.

Eesti residendist laevapere liige, kelle tööandja on välismaa äriühing ja

• kes töötab välismaal, kuid tingimustele vastaval laeval, deklareerib töötasu tuludeklaratsiooni uues tabelis 7.3 tulumaksu määraga 0%. Töötasu arvestatakse aastatuluna, kuid tulumaksu määr on 0% ja seetõttu inimene ei saa tulust maha arvamisi teha. Inimene peab tuludeklaratsioonis ära näitama ka laeva IMO numbri, mille abil maksu- ja tolliamet kontrollib Veeteede Ametilt laeva vastavust erikorra tingimustele.
• kes töötab välismaal, kuid muul laeval, deklareerib töötasu tuludeklaratsiooni tavakorras tabelis 8.1 või 8.8. Töötasu arvestatakse aastatuluna ning tulust saab maha arvamisi teha.

Sotsiaalmaksu ja -maksetega maksustamine

Laevapere liikme eest sotsiaalmaksu ja -maksete tasumisel rakendatakse ühetaolist maksubaasi 750 eurot iga töötatud kuu kohta. Kui korraga makstakse välja mitme kuu töötasu, siis arvutatakse ja deklareeritakse maksud kuumääralt 750 eurolt (korrutades töötatud kuude arvu 750 euroga).

Kuumääralt makstakse järgmised tööjõumaksud:

• tööandja sotsiaalmaks määras 20% (pensioniosa);
• tööandja töötuskindlustusmakse määras 0,8%, kui meremees on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või nendes riikides seaduslikult elav isik, või isik, kellele kohaldatakse Eesti Vabariigi sõlmitud välislepingut, mis käsitab töötushüvitisi;
• töötaja töötuskindlustusmakse määras 1,6%, kui meremees on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või nendes riikides seaduslikult elav isik, või isik, kellele kohaldatakse Eesti Vabariigi sõlmitud välislepingut, mis käsitab töötushüvitisi;
• töötaja kohustusliku kogumispensioni makse määras 2%, kui Eesti residendist töötaja on kohustatud isik.

NB! Kinnipidamisele kuuluv tulumaksumäär on 0% ja see deklareeritakse tegelikult töötasult.

NB! Laevapere liikme tasu deklareeritakse vormil TSD lisal 1 osas II (resident) või vormil TSD lisal 2 osas III (mitteresident) “Laevapere liikme erikord”.

Riigiabi

Riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on laevapere liikme

• tasult arvutatud tulumaks. Riigiabi andmisel juhindutakse Euroopa Komisjoni meretranspordialase riigiabi suunistest (merendusabi suunised) ja Euroopa Komisjoni asjakohasest riigiabi andmist lubavast otsusest. Riigiabi saaja on tulumaksuseaduse § 40 lg 1 nimetatud isik, kes vastab tulumaksuseaduse § 13 lg 5 ning § 52¹ lg 3 p 4 ja p 5 sätestatud tingimustele. (TuMS § 13 lg 7)
• töötasult või muult tasult 33% maksumääras arvutatud sotsiaalmaksu ja 750 eurolt (SMS § 2 lg 4 p 8 nimetatud summalt) 20% maksumääras arvutatud sotsiaalmaksu vahe. Riigiabi andmisel juhindutakse Euroopa Komisjoni meretranspordialase riigiabi suunistest ja Euroopa Komisjoni asjakohasest riigiabi andmist lubavast otsusest. Riigiabi saaja on sotsiaalmaksuseaduse § 4 nimetatud isik, kes maksab sotsiaalmaksu 20% maksumääras ja 750 eurolt. (SMS § 6² lg 1)
• töötasult, mis ületab 750 eurot (SMS § 2 lg 4 p 8 sätestatud määra), arvutatud töötuskindlustusmakse. Riigiabi andmisel juhindutakse Euroopa Komisjoni meretranspordialase riigiabi suunistest ja Euroopa Komisjoni asjakohasest riigiabi andmist lubavast otsusest. Riigiabi saaja on reeder meretöö seaduse tähenduses, kelle töötaja on töötuskindlustusseaduse § 3 lg 1¹ nimetatud isik. (TKindlS § 40¹ lg 1)

Riigiabi saaja ei tohi olla:

• raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses;
• jätnud täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust. (TuMS § 13 lg 7, SMS § 6² lg 2, TKindlS § 40¹ lg 2)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitatud asutus arvutab maksu- ja tolliameti edastatud vajalikest andmetest lähtudes riigiabi suuruse ning kannab andmed konkurentsiseaduse § 49² sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, samuti teostab järelevalvet

• TuMS § 13 lg 7 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle (TuMS § 13 lg 8),
• SMS § 6² lg 1 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle (SMS § 6² lg 3) ja
• TKindlS § 40¹ lg 1 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle (TKindlS § 40¹ lg 3).

Riigiabi korda rakendatakse kuni tingimused on täidetud, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni. Riigiabi rakendamise nõuete täitmata jätmise korral on õigus uuesti riigiabi rakendada pärast Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu eeldusel, et Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning riigiabi rakendamise tingimused on täidetud. (TuMS § 13 lg 7, SMS § 6² lg 4, TKindlS § 40¹ lg 4)