Äripäeva raadio saates “Teabevara tund” kõneles KPMG Baltics OÜ maksunõustaja Einar Rosin pensionireformist ja maksudest.
Kas teise pensionisambasse kogutud raha saaks maksuvabalt välja võtta või on maksuvaba hoopis näiteks investeerimiskontole kandmine, kuidas peaksid käituma tööturule sisenevad noored või inimesed, kes sealt pensioniea saabudes juba väljumas on? Nende ja mitmete teiste küsimuste üle saates arutleti.
Maksunõustaja sõnas, et hetkel on pensionireformist põhimõtteliselt teada seda, mida lehest lugeda on saanud. Võib öelda, et selle järgi on inimesele valikus kolm stsenaariumi, millest esimese järgi ei muutu talle midagi, kõik jätkub nõnda, kui see praegu on. Teise variandina võib inimene oma maksed teise sambasse peatada ja kolmandana ei maksa inimene teise sambasse enam midagi ning võtab kogutud raha fondist välja. Maksunduslikult on enim küsimusi seotud viimase aspektiga.
Teisest sambast väljumisega seotud maksudest ei räägita hetkel üldse. Puuduvad vastused küsimustele kas, mis hetkel, kui palju peab inimene maksma, kui otsustab kohustusliku kogumispensioniga lõpparve teha. Nagu maksunõustaja märkis, siis valitsuse lühiajaline vaade näeb ainult vabanevast rahast tulevat maksuraha voogu.
Seoses teisest sambast välja võetavate vahenditega on pisut räägitud investeerimiskontost, aga see teema ei puuduta paljusid inimesi, tõi Einar Rosin välja. Ta sõnas saates, et ühekordselt võib ju raha pensionifondist välja võtta ja selle investeerimiskontole paigutada, aga mis saab edasi. Investeerimiskontoga opereerimine tähendab ikkagi ka pidevat kursis olekut sellega, mis börsil toimub. Vähe tähtis ei ole ka investeerimisega kaasnevad teenustasud. Kui opereerida igakuiselt u 20 euroga, siis ei tohi jätta tähelepanuta, kui suur summa sellest lõppeks teenustasuks läheb. Einar Rosin ütles, et iseenesest on kogumispensioni võlu see, et see on tehtud väga lihtsaks. Kaks protsenti töötasult tiksub vaikselt kogu aeg.
Küsimusele, mis oleks õige, kas võtta teise sambasse kogunenud raha välja või mitte, ei ole maksuaspektist ühest vastust.
Ühiskonna grupp, kellest praegu kõige enam pensionireformi käigus kõneldakse, on need, kes võtavad raha kohe välja. Samas ei mõelda sellele, kui ühel hetkel on vaja pensionist elama hakata, siis seda raha enam ei ole.
Einar Rosin tõi saates välja, et 80% pensionikogujate kontole on kogunenud umbes kümme tuhat euro. Kui kogu raha võimalusel korraga välja võta, siis kuidas see mõjutab inimese tulumaksuvaba miinimumi. See on teema, millest pensionireformi käigus üldse ei räägita. Et pensionäridele kehtiva tulumaksuseaduse järgi täiendavat maksuvaba tulu summat ette nähtud ei ole, siis tuleb mõelda oma aastasele sissetulekule, et tuludeklaratsiooni esitamise järel mõrumaiguline üllatus täiendava tulumaksu näol ei tabaks. Rosin märkis, et kui alguses kõneldi, et teisest sambast tulevat raha peaks kõrgemalt maksustama, siis teadmatusest võib see nii ka kujuneda. Kui seni on inimene oma sissetulekute korral kogu maksuvaba miinimumi ära kasutanud, siis võib tuludeklaratsiooni täites selguda, et tulumaksu tuleb hoopiski juurde maksma hakata. Sellest üldse väga ei räägita, mida kogutud pensioniraha väljavõtmine rahaliselt tähendab ja kui palju siis inimesele päeva lõpuks raha kätte jääb.
Maksunõustaja võrdles kohustuslikku kogumispensioni pisut töötasult makstavate töötuskindlustuse maksetega, mis on enam-vähem samas suurusjärgus kui kogumispension. Ta väljendas imestust, et keegi isegi ei aruta selle üle, et töötuskindlustusmaksed võiks vabatahtlikuks lasta. Ehk on selle põhjus, et viimastest on kogunenud märkimisväärne reserv, mida valitsus saab riigieelarve tasakaalus hoidmiseks kasutada.
Tööandja vaates lisandub palgaarvestajatele kindlasti rohkem tööd seoses vajadusega kontrollida, kas töötaja on või ei ole kogumispensioniga liitunud. Kui kogemata kombel saab aga makse tehtud, kuid selgub, et inimene on vahepeal teisest sambast loobunud, siis tähendab see ka maksude ümberarvestamisega seonduvat tööd.
Ennustamine on tänamatu töö ja keegi täpselt ei tea, kuidas asjad lõpuks kujunevad. Kui suur hulk ja mis kaalutlustel raha välja võtab, on prognoosimatu. Tõsi on aga see, et kogu eelnõu arutelu käigus võiks enam tähelepanu saada ka maksustamise pool. Ühe mõttena, mida hetkel üldse ei ole mõeldud, oleks ka võimaluse loomine, et inimesed saavad oma teise sambasse kogunenud raha ümber paigutada kolmandasse sambasse. Aga jälle vajaks vastuseid küsimused, mis hetkel, missuguses määras toimub maksustamine.
