Litsentsitasud jagunevad laias laastus kaheks – intellektuaalsest omandist tulenevate õiguste kasutamise tasu ning tasu äritegevuses kasutatavate seadmete rentimise eest.

Intellektuaalse omandiga seotud litsentsitasud on näiteks tasu autoriõiguste, kaubamärgi või patendi kasutamise eest. Autoriõiguste puhul on oluline, et oleks soetatud luba autoriõiguste teostamiseks, mitte toode või teenus. Näiteks piltide ost fotopangast või arvutitarkvara allalaadimine ei anna õigust teostada autoriõigusi vaatamata sellele, et ostu sooritamisel palutakse allkirjastada litsentsileping.

Litsentsitasu maksmine võib tuua kaasa maksukohustuse. Allpool toome välja vastused küsimustele, mis võivad tekkida Eesti äriühingul litsentsitasu maksmisel Eestis püsivat tegevuskohta mitteomavale mitteresidendist ettevõttele.

Kas väljamakse summalt tekib tulumaksukohustus?

Eesti tulumaksuseaduse kohaselt tuleb mitteresidendile makstavatelt litsentsitasudelt kinni pidada 10% suurune tulumaks. Juhul kui Eesti ja saaja riigi vahel on sõlmitud maksuleping, võib see anda õiguse rakendada madalamat maksumäära või kasutada maksuvabastust.

Näiteks: Eesti ja Bulgaaria vahel sõlmitud maksuleping piirab Eesti siseriiklikku maksustamisõigust ning annab võimaluse rakendada 5%-list maksumäära olukorras, kui Eesti äriühing maksab litsentsitasu Bulgaaria äriühingule. Kui aga Eesti äriühing maksab litsentsitasu Venemaa äriühingule, kellega Eestil maksulepingut ei ole, rakendub tulumaksuseaduses sätestatud 10%-line maksumäär.

Maksulepingu sätteid ei tule rakendada siis, kui Eesti tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksumäär on soodsam.

Näiteks: Eesti-Kasahstani maksuleping sätestab litsentsitasu väljamaksetele 15%-lise maksumäära. Sellisel juhul tuleb lähtuda Eesti siseriiklikust õigusest ning maksustada tehing 10%-lise määraga.

2016. aasta alguses jõustunud Eesti-Šveitsi maksulepingu muudatuse tulemusena on litsentsitasu väljamaksed maksuvabad juhul, kui teenuse saajaks on Šveitsi, Belgia, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Islandi, Itaalia, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Taani, Ungari või Suurbritannia resident. Litsentsitasu väljamaksed on juba varasemalt maksuvabad Araabia Ühendemiraatide, Bahreini, Gruusia, Iisraeli, Jersey, Küprose ja Mani saarega sõlmitud lepingute kohaselt.

Lisaks maksulepingutele võib litsentsitasu väljamaksetele rakenduda maksuvabastus juhul, kui tehing toimub seotud isikute vahel. Eesti tulumaksuseaduse § 31 lg 4 kohaselt ei ole litsentsitasu väljamakse Eestis tulumaksuga maksustatav, kui saajaks on Euroopa Liidu liikmesriigis või Šveitsis registreeritud äriühing ning tehingupoolteks on:

• Ema- ja tütarettevõte (vähemalt 25%-line osalus litsentsitasu maksmise ajal ning kahe aasta jooksul vahetult enne seda).
• Tütarettevõtted (emaettevõtte osalus mõlemas tütarettevõttes peab moodustama vähemalt 25% litsentsitasu maksmise ajal ning kahe aasta jooksul vahetult enne seda).

Kui litsentsitasu maksja ja saaja on registreeritud mõnes muus riigis (mitte Euroopa Liidu liikmesriigis ega Šveitsis), maksustatakse litsentsitasu Eesti siseriikliku õiguse kohaselt, arvestades maksulepingu sätteid, sõltumata sellest, kas maksja ja saaja moodustavad kontserni.

Kas litsentsitasu väljamakset tuleb deklareerida?

Litsentsitasu ei tule deklareerida juhul, kui saaja ja maksja on seotud isikud (tulumaksuseaduse § 31 lg-s 4 sätestatud tingimused on täidetud) ning tehingule rakendub maksuvabastus. Muudel juhtudel tuleb mitteresidendile tehtud litsentsitasu väljamakse deklareerida väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks TSD lisa 2. osal.

Maksulepingu sätete rakendamisel peab litsentsitasu väljamakse olema deklareeritud ka juhul, kui tegelikku maksukohustust ei teki. Maksulepingu eelise kasutamine ei ole kohustuslik, seetõttu peab litsentsitasu maksja täitma mõningad formaalsused. Kui litsentsitasu on võimalik maksustada soodsama maksumääraga kui Eesti tulumaksuseaduses sätestatud ehk maksumäär asub vahemikus 0%-10%, peab Eesti äriühingust litsentsitasu maksja maksuhaldurile tõendama, et alus soodustuse saamiseks on olemas. Eesti äriühing peab esitama litsentsitasu saaja residentsustõendi ja taotluse maksulepingu kohaldamiseks (vorm TM3) ning taotlema teenuse osutajale mitteresidendi koodi (vorm R3). Müüja residentsust ei tule tõendada juhul, kui müüja on juba kantud Maksu- ja Tolliameti peetavasse maksukohustuslaste registrisse (päringut saab teostada Maksu- ja Tolliameti veebilehel). Oluline on meeles pidada, et dokumendid tuleb esitada enne TSD vormi esitamist, soovitavalt litsentsitasu väljamakse kuu jooksul. Sellisel juhul jõuab maksuhaldur isiku maksukohustuslaste registris registreerida ning e-maksuametis deklareerimisel on võimalik rakendada maksulepinguga lubatud soodsamat tulumaksumäära.

Mida peab teadma käibemaksust?

Litsentsitasud on maksustatavad standardmääraga, tegemist on teenuse käibega käibemaksuseaduse kontekstis. Eesti käibe puhul saab käibemaksukohustuslasest litsentsitasu maksja sisendkäibemaksu maha arvata. Välisriigist saadud litsentsi puhul peab Eesti äriühing tehingut pöördmaksustama täites käibedeklaratsiooni lahtreid 1, 4, 5, 6 ühendusesisese või 1, 4, 5, 7 ühendusevälise soetamise puhul.

Kui mittekäibemaksukohustuslasest Eesti äriühing maksab litsentsitasu Eestis registreerimata ettevõtlusega tegelevale välisriigi isikule, tekib Eesti ettevõttel piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus.

Näiteks kui alustav ettevõte otsustab hakata rentima ettevõtluseks vajalikke seadmeid Läti ettevõtjalt, peab ta registreerima ennast Eestis piiratud käibemaksukohustuslaseks teenuste saamise päevast alates. Läti ettevõtja ei tohi lisada tehingusummale kohalikku käibemaksu, kuna käibemaks tuleb deklareerida ning tasuda Eestis.

Peale piiratud käibemaksukohustuslasena registreerumist peab isik deklareerima kõikide Eesti-väliste riikide tarnijatelt saadud teenused (kauba soetamise puhul peab olema ületatud käibemaksuseaduses nimetatud kauba ühendusesisese soetamise piirmäär). Piiratud maksukohustuslane esitab käibedeklaratsioone vaid maksukohustuse tekkimisel ning tal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Kui ettevõtte tegevus hakkab tekitama maksustatavat käivet, mis annab õiguse ettevõtluse tarbeks soetatud kaupadelt sisendkäibemaksu maha arvata, siis võiks enne piiratud käibemaksukohustuslaseks registreerimist kaaluda n.ö täieulatuslikuks käibemaksukohustuslaseks registreerimist.