Nagu pealkirjastki võib aru saada, siis kaugtöö ei ole töölähetus. Kaugtöö on nagu töö ikka, see lihtsalt ei toimu (alati) tööandja ruumides, vaid mujal, enamasti seal, kus töötaja seda (kokkuleppel tööandjaga) teha on otsustanud.

Mis on kaugtöö?

Kaugtööd tutvustavalt veebilehelt saab lugeda, et Euroopa sotsiaalpartnerite kokkulepe defineerib kaugtööd järgmiselt: kaugtöö on töö korraldamise ja/või -teostamise vorm, kus infotehnoloogia abil ja töölepingu või töösuhte kontekstis viiakse tööd, mida on võimalik viia läbi ka tööandja ruumides, regulaarselt läbi väljaspool tööandja ruume. Sellise sõnastuse järgi ei mõisteta kaugtööna töö iseloomust tulenevat tööandja ruumidest väljaspool töötamist, samuti mitte erandina (ebaregulaarset) eemal töötamist, nt kerge haiguse vms põhjusel. Samas, kui distantsilt töötamine toimub töö iseloomust tulenevalt, võib ka töötaja initsiatiivil toimuva kaugtöö rakendamine olla oluliselt lihtsam, kuna nii juhtimisviis, kommunikatsioonikorraldus kui ka tehnilised lahendused toetavad eemalt töötamist.

Kaugtöö tüüpilised näited on kodukontoris töötamine ja kodutöö päevad. Alternatiivina kodus töötamisele võib töötaja valida ka töötamise mõnes avatud kontoris, kaugtöökeskuses, büroohotellis vms. Kaugtöö on ka mobiilne kaugtöö, mille all peetakse silmas töötamist paljudes erinevates kohtades – lennukites, rongides, autos, kohvikus, raamatukogus vms. Töötaja töökoht võib olla liikuv sõltuvalt töö iseloomust või ka tema enda vajadustest ja soovidest.

Töö tegemise koht

Töölepingu seadus näeb ette, et töö tegemise koht peab olema töötajale kirjalikult teatavaks tehtud. Enamasti on see kirjas poolte vahel sõlmitud töölepingus. Töölepingu seadus (edaspidi TLS) eeldab, et töö tegemise koht lepitakse kokku (vähemalt) kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Kui töötamise koha osas konkreetsed kokkulepped puuduvad ja tööandja ei ole seda ka mõne muu kirjaliku dokumendiga määranud ning töötajale teatavaks teinud, kohaldatakse seadust, s.t. töö tegemise kohaks on töösuhtega kõige rohkem seotud tööandja tegevuskoht.

Kaugtöötaja lähetus

Töölähetus on ajutine töö tegemine väljaspool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Seega on kaugtööd tegeva töötaja puhul oluline just see, kuidas on määratletud töölepingus töö tegemise koht. Sellest sõltub, millal tekib vajadus teda lähetada ning millisest asulast hakatakse lugema maksuvaba päevaraha eelduseks olevat 50 kilomeetrit lähetuse sihtkohta.

Kui kaugtööd tegeva töötaja tavapärane töö tegemise koht on selge, siis töölähetusega seotud kulude hüvitamisel ja võimalikul maksukohustusel erisusi pole (võrreldes tööandja tegevuskohas tööd tegevate töötajatega).

Kõik lähetusega seotud kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Seadusandja ei ole töölähetusega seotud kuludele ette näinud piirmäärasid, v.a maksuvaba päevaraha. Kui toitlustamine välja arvata, siis kehtib üldine põhimõte, et kõik lähetusega seotud kulutused kaetakse ilma maksukohustuseta. Lähetuses toitlustamiseks on ette nähtud päevaraha ja kui päevarahale lisaks soovitakse hüvitada töötaja toitlustuskulusid, kuuluvad need maksustamisele erisoodustusena.

Töölähetusega seotud maksustamisest saab pikemalt lugeda maksuhalduri koostatud juhendmaterjalist SIIT.

RMP.ee toimetus soovitab lisaks:

• Töö- ja teenistuslähetuse abitabel
• RMP.ee tasuta elektrooniline ajakiri SPETSIALIST august 2013 teemal Kaugtöö