Välismaalase töötasu maksustamisel tuleb võtta arvesse seda, kas tegu on lähetatud töötaja või töölähetusel viibiva töötajaga, aga ka kui kaua töötaja Eestis viibib.

Lähetatud töötajat eristab töölähetusel viibivast töötajast eelkõige asjaolu, et lähetatud töötajal on alati konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte või renditöö puhul kasutajaettevõte. Vastavad mõisted on defineeritud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse §-s 3 ja töölepingu seaduse §-s 21.

Lähetatud töötajaga on tegemist juhul, kui:

• töö tegemise kohaks on Eesti, mitte see välisriik, kus töötaja tavaliselt töötab;
• töötamine on ajutise iseloomuga, st töötaja ei koli Eestisse püsivalt elama ja töötama;
• töötajal on Eestis konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, näiteks kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte.

Töölähetuses viibiva töötajaga on tegemist juhul, kui:

• töötaja saadetakse tööandja poolt tööülesandeid täitma kokku lepitud töötamise kohast Eestisse, kuid üldjuhul mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks;
• töötaja ja tööandja võivad lähetuse osas kokku leppida ka pikema tähtaja.

Ülevaade töötasu maksustamisest

Ülevaate töötasu maksustamisest annavad joonis 1 (tööandjaks on välisriigi äriühing) ja joonis 2 (tööandjaks on Eesti äriühing või Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresidendi Eestis asuv püsiv tegevuskoht).

Joonistel kasutatud lühendid

• TM – füüsilise isiku tulumaks
• SM – sotsiaalmaks
• TkindlM – töötuskindlustusmakse
• KoPM – kohustatud isiku puhul kohustuslik kogumispensioni makse
• A1 – tõendi omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte käsitlev tõend

Joonis 1. Töölähetusel töötaja (mitteresidendi) ja lähetatud töötaja (mitteresident) töötasu maksustamine Eestis, kui tööandjaks on välisriigi äriühing (mitteresident)

Joonis 2. Eestis töötava residendist töötaja ja mitteresidendist töötaja töötasu maksustamine Eestis, kui tööandjaks on Eesti äriühing või Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresidendi Eestis asuv püsiv tegevuskoht

*Alates 1. jaanuarist 2022 on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriigi (EL liikmesriigid, Island, Liechtenstein, Norra) residendist füüsilisel isikul sarnaselt Eesti residendiga õigus maksuvabale tulule jooksvalt, st igakuiselt töötasu saamisel. Selleks tuleb mitteresidendil esitada maksu- ja tolliametile oma residentsustõend ja tööandjale avaldus Eesti maksuvaba tulu (2023. aastal kuni 654 eurot) kohaldamiseks.

Aasta 2022 eest on mitteresidendist füüsilisel isikul, kes on EMP liikmesriigi resident, õigus Eesti maksuvaba tulu kohaldamiseks esitada tuludeklaratsioon ning sellega saada tagasi Eestis enamkinnipeetud tulumaks.

Mõisteid “renditöö” ja “kasutajaettevõtja” seletavad töölepingu seaduse § 6 lg 5 ja Tööinspektsiooni juhendmaterjalid. Tulumaksuseadus nendele mõistetele maksuõiguslikku eritähendust ei anna.