Töö- või teenistuslähetusse (edaspidi lähetus) saab lisaks bussile, rongile, lennukile sõita ka sõiduautoga. Seda nii tööandja kui ka töötaja isikliku sõiduautoga. Artiklis vaatamegi erinevaid võimalusi sõiduautoga lähetusse minekul ning kulutuste kandmise ja hüvitamise võimalusi.

Tööandja sõiduauto kasutus

Kui lähetusse sõidetakse tööandja sõiduautoga, siis tekkinud kulud on ettevõtte tööks vajalikud kulud ja mingit erisust maksustamise mõttes võrreldes tavapäraste töösõitudega ei ole. Kui peetakse sõidupäevikut, siis ka lähetus tuleb päevikusse kirja panna. Kui sõiduauto sisendkäibemaksu arvestatakse proportsiooniga (maksustatava käibe puhul 50%), siis sama proportsiooniga arvestatakse ka lähetuses tekkinud kulutustelt sisendkäibemaksu.

Loomulikult saab Eesti käibedeklaratsioonil KMD näidata ainult Eesti käibemaksu, välisriigis tehtud ostud kantakse raamatupidamise kuludesse lõppsummas. Sellise käibemaksu tagasisaamiseks on VAT refund süsteem, käibemaks tagastatakse vastavalt konkreetse riigi sõiduautode käibemaksu reeglitele. Euroopa Liidus saab käibemaksu tagasi taotleda, kui aasta kohta on tagasiküsitava käibemaksu summa vähemalt 50 eurot.

Töötaja isikliku sõiduauto kasutus

Veidi keerulisem on lugu töötaja isikliku sõiduauto lähetuskulude hüvitamisega. Isikliku sõiduauto kasutusega seotud kulude hüvitamist reguleerivad kaks vabariigi valitsuse määrust: "Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord" (määrus nr 164, 14.07.2006; RT I, 26.08.2014, 11) ja "Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ (määrus nr 110, 25.06.2009; RT I, 21.12.2011, 10).

Tööandja võib valida, kumb määrus sobib kulude hüvitamiseks paremini. Seega on antud vaba valik kasutada soovi korral töötajale soodsamat varianti.

Lugege edasi e-ajakirjast SPETSIALIST juuni 2015