Viimasel ajal on äriühingute omakapitali väljamaksed taas tõusnud meedia ja maksuhalduri huviorbiiti. Sellega seoses tasub kriitiliselt hinnata erinevaid riske ja võimalusi ettevõttest maksuoptimaalseks raha väljavõtmiseks.
Alates 2009. aastast maksustatakse äriühingu kapitali vähendamisel tehtavaid väljamakseid, oma osade/aktsiate tagasiostmisel tehtavaid väljamakseid ja likvideerimisjaotisi ainult juhul, kui väljamakse ületab ühingu omakapitali tehtud sissemakseid. Ehk teisisõnu on eesmärgiks maksustada üksnes kasumi jaotamist.
Kuigi seadusandja mõte oli kehtestada selged reeglid, et millal on väljamakse sisuliselt kasumi jaotamine ja kuuluks maksustamisele ning millal üksnes omanikele kapitali tagastamine ning selline selge reegel ei tohiks tekitada ümberkvalifitseerimisega seonduvaid maksuvaidlusi, näitab praktika siiski vaidluste jätkumist. Nimelt üritab maksuhaldur kvalifitseerida sageli mitmeid selliseid makseid sisuliselt kasumi jaotamiseks ja nõuab nende maksustamist, kuigi on ilmselge, et tegemist on sissemakse tagastamisega.
Lisaks on viimasel ajal märgata ka probleeme seoses omakapitali sissemaksete suuruse usaldusväärse hindamisega, kuna alates 2011. aastast pole enam mitmetel juhtudel kohustust lasta mitterahaliste sissemaksete hindamist kontrollida audiitoril. Sellest lähtuvalt on maksuhaldur asunud ise tegema sisuliselt mitterahaliste sissemaksete hindamiste kontrolli.
Tehes selliseid väljamakseid soovitame:
- arvestada ka eelnimetatud riskidega ning võimaluse korral omada täiendavaid tõendeid. pidada eelnimetatud reegleid silmas tehingute ja toimingute struktureerimisel.
- Kui seatud eesmärgi saavutamist on võimalik teostada mitmel viisil, soovitame kasutada varianti, mis suurendab ühingu omakapitali tehtud sissemakseid.
Avaldatud: GLIMSTEDTi uudiskirjas 2013 jaanuar
