2007.a oleme ostnud metsamaterjali Rootsi juriidilistelt isikutelt.  Probleem on nende tehingute andmete edastamine läbi e-maksuameti elektrooniliselt kasutades XML-faili. Faili laadimisel e-maksuametis saame veateate, et Rootsi ettevõtte registrikood ei ole õige ning faili laadimine katkestatakse. Milles võib olla probleem ning kuidas seda lahendada?

Vastus:
Puidu ostu välisriikidest (nii Euroopa Liidu liikmesriikidest kui kolmandatest riikidest) ei pea raieõiguse ning metsmaterjali müügi- ja ostutehingute teatises deklareerima. 
Puidu müük Eestist välisriiki tuleb deklareerida. XML-faili edukaks laadimiseks e-maksuametisse on vaja failist eemaldada ostutehingud välisriikidest.
__________

Kas raieõiguse ja metsamaterjali müügi- ja ostutehingute teatises tuleb näidata ka eraisikutele või firmale müüdud küttepuud ning kaminapuud?

Vastus:
Metsaseaduse § 28 lg 2 kohaselt on metsamaterjal langetatud puu ja puutüvi või puutüve järkamisel saadud tüveosa. Kuna kaminapuud ja ka ahjupuud on lõhutud, nn töödeldud, ei kuulu need teatisel deklareerimisele, kuna ei mahu mõiste "metsamaterjal" alla.
__________

Kuidas toimub metsateatise esitamine juhul, kui võõrandajaks on eraisik, kes pole kohustatud arveid esitama?

Vastus:
Arve puudumisel märgitakse teatisele dokumendi lahtrisse kirjaliku lepingu või akti number.
Metsaseaduse § 37 lõike 1 kohaselt raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks, ladustamiseks või vedamiseks üleandmisel peab üleandja tõendama vastuvõtjale raieõiguse olemasolu või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja peab seda kontrollima. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel sõlmivad võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja metsamaterjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjaliku metsamaterjali võõrandamise lepingu või muu eraõigusliku lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti.
__________

Palun selgitage tehingute kajastamist teatistel antud näidete varal!

NÄIDE 1
Firma sõlmib metsaomanikuga A (võõrandaja) raieõiguse võõrandamise lepingu 21.03.2007.
Lepingu tingimused: metsamaterjali hinnanguline kogus – 300 tm ja esmase makse suurus – 126 000 (70% hinnangulisest maksumusest). Võõrandaja esitab arve summas 126 000 krooni.

Juunis raiutakse 100 tm. Firma kannab oma raamatupidamises raieõiguste varudest kuludesse 80 000 krooni, võõrandajale raha juurde ei maksta.

Juulis raie lõpetatakse. Kogu väljatulekuks saadakse 320 tm ja ostetud raieõiguse kogumaksumuseks 188 800 krooni. Võõrandaja esitab teise arve summas 62 800.

Vastus:
I kvartalis 2007 deklareerib omanik A raieõiguse müüki ja firma vastavalt raieõiguse ostu 126 000 kr ja 300 tm
III kvartalis 2007 deklareerib omanik A raieõiguse müüki ja firma vastavalt raieõiguse ostu 62 800 kr ja 20 tm

NÄIDE 2
Firma sõlmib metsaomanikuga B (võõrandaja) raieõiguse võõrandamise lepingu 21.03.2007.
Lepingu tingimused: hinnanguline kogus on 300 tm ja esmase makse suurus on 126 000 krooni (70% hinnangulisest maksumusest). Võõrandaja esitab arve summas 126 000 krooni.

Juunis raiutakse 100 tm. Firma kannab oma raamatupidamises raieõiguste varudest kuludesse 60 000 krooni, võõrandajale raha juurde ei maksta.

Juulis raie lõpetatakse, kogu väljatulekuks saadakse 220tm ja ostetud raieõiguse kogumaksumuseks 110 000 krooni. Võõrandaja esitab kreeditarve summas 16 000 krooni.

Vastus:
Näites 2 on tegemist olukorraga, kus esialgu makstakse rohkem nii, et hiljem saades teada kogu raiutava metsa koguse, esitatakse kreeditarve.
St makstud on enam, kui tegelikult puitu saadi.

I kvartalis 2007 deklareerib omanik B raieõiguse müüki ja firma vastavalt raieõiguse ostu 126 000 kr ja 300 tm.
III kvartalis 2007 deklareerib omanik raieõiguse müüki ja firma raieõiguse ostu kreeditarvega -16 000 kr (st saab arveid esitada ka "miinusmärgiga") ja –80 tm.

NÄIDE 3
Firma sõlmib omanikuga C (võõrandaja) raieõiguse võõrandamise lepingu 21.03.2007.
Lepingu tingimused: metsamaterjali hinnanguline kogus on 300 tm ja esmase makse suurus on 126 000 krooni (70% hinnangulisest maksumusest). Võõrandaja esitab arve summas 126 000 krooni.

22.03.2008, lepingu tähtaja saabumisel, pole firma aga suutnud objektiivsetel põhjustel töid alustada ja võõrandaja ostab raieõiguse tagasi, krediteerides eelmise arve.

Vastus:
I kvartalis 2007 deklareerib omanik C raieõiguse müüki ja firma vastavalt raieõiguse ostu 126 000 kr ja 300 tm.
I kvartalis 2008 deklareerib omanik C raieõiguse müüki ja firma vastavalt raieõiguse ostu kreeditarvega (st "miinusmärgiga") – 126 000 kr ja –300 tm.

Kui kreeditarve asemel vormistatakse tagasimüük, siis:
I kvartalis 2008 deklareerib firma raieõiguse müüki ja omanik C vastavalt raieõiguse ostu 126 000 kr ja 300 tm.
__________

Kas raieõiguse ning metsmaterjali müügi- ja ostutehingute teatises peab kajastama ka ostutehingud kolmandatest riikidest?

Vastus:
Raieõiguse ning metsmaterjali müügi- ja ostutehingute teatises ei pea kajastama ostutehingud kolmandatest riikidest. Vastavad andmed on olemas tollideklaratsioonides.

Loe ka: Metsainfo